Sagadi mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
Mõisa on esmakordselt mainitud [[1469]]. aastal, mil see kuulus [[Risbiter]]ide perekonnale. [[21. märts]]il 1469 andis [[Helmeyt Risebiter]] mõisa oma vennale [[Otto Risebiter]]ile. [[1630]]. aastal oli mõisa omanik šotlane [[Jacob MacDuwald]], [[Jurgen von den Berg]]i tütre mees.
 
[[1684]]. aastal omandas mõisa Rootsi [[Magnus Gabriel De la Gardie]] [[kindraladjutant]] [[Gideon von Fock]], kes saigi [[Fock]]ide suguvõsa [[Sagadi]] liini rajajaks. [[1740]]. aastal tunnistati Sagadi mõis [[Fock]]ide [[pärusmõis]]aks. Päranduse jagamise lepinguga sai mõisa koos [[Tallinn]]as [[Toompea]]l asuva majaga noorim poeg [[Johann Ernst von Fock]] (1721–1782). [[1782]]. aastal päris Sagadi [[Gideon Ernst von Fock]] (1755–1827), kes teenis sõjaväelasena koloneli (obersti) aukraadi ja oli maanõunikuks. 1788. aastal ostis Gideon Ernst von Fock 43 000 rubla eest ka [[Tapa mõis]]a ja 1795. aastal ostis Gideon Ernst von Fock 13 000 rubla eest Tallinnas [[Toompea]]l, [[Rahukohtu tänav]]al maja nr. 27. 1802. aastal ostis Gideon Ernst von Fock [[Moe mõis]]a küljest [[Valgma mõis (Ambla)|Valgma karjamõis]]a. 1809. aastast sai Gideon Ernst von Fock maanõunikuks. Ta oli olnud [[Kreisikohus|kreisikohtu]] assessor, [[Viru kreis|kreis]]iülem, ülemkohtu [[assessor]], [[meeskohtunik]].
[[Pilt:Eduard von Fock.jpg|pisi|[[Paul Alexander Eduard von Fock]] (1798–1884). [[August Georg Wilhelm Pezold]]i [[litograafia]].]]
Alates [[1827]]. aastast oli Sagadi mõisnik [[Paul Alexander Eduard von Fock]] (1798–1884), kes oli 1820. aastast [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] sekretäriks ja oli rüütelkonna sekretäriks 1839. aastani ning 1839. aastal omandas Tallinnas Toompeal kinnistu nr. 2 kohal ([[Toom-Kooli tänav]] 1) olnud maja.
 
Aastail [[1861]]–[[1872]] oli mõis renditud [[Metsiku mõis]]a omanikule parun Ludwig von Uexküll-Güldenbandile. Mõisaomanik Paul Alexander Eduard von Fock ise reisis neil aastail ringi. Paul Alexander Eduard von Fock pani Sagadis 1881. aastal aluse Focki perekondlikule [[fideikomiss]]ile.

Paul Alexander Eduard von Focki surma järel päris mõisa tema venna, Alexander Ferdinand von Focki liin. Focke on maetud [[Esku kalmistu]]le Focki perekonna [[rahula]]sse. Järgmine mõisaomanik oli [[Alexander Gideon von Fock]] (1824–1896), kelle järel oli mõisa omanikuks [[duard Ferdinand Axel von Fock|Eduard Ferdinand Axel von Fock]] (1867–1900). Viimasele mõisaomanikule [[Ernst von Fock]]ile jäeti mõisast pärast [[1919]]. aasta võõrandamist ainult mõisasüda.<ref>[http://www.sagadi.ee/mois/skeem/ajalugu Ajalugu]. Sagadi mõis.</ref>1929. aastal alustas tööd Sagadi mõisa härrastemajas algkool, kool oli härrastemajas 1974. aastani. Viimane võõrandamiseelne omanik Ernst von Fock lahkus [[1939]]. aastal [[Umsiedlung]]i käigus Saksamaale.
 
Kuni [[1974]]. aastani paiknes mõisa peahoones kool. Praegu kuulub mõisakeskus [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]ele.