Erinevus lehekülje "Jatvingid" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2 baiti ,  6 kuu eest
P
resümee puudub
P
P
 
'''Jatvingid''' oli [[balti hõim]], kes asustas [[Grodno]], [[Lomža]] ja [[Suvalki]] vahelist ala.<ref name="EEvana">{{EEvana|4|55|}}</ref> Jatvingid rääkisid [[jatvingi keel]]t. Nende arv ulatus hinnanguliselt 50 000 inimeseni. Jatvingid jagunesid neljaks hõimuks. [[Czarna Hańcza]] jõe ümbruskonnas elasid nn. pärisjatvingid, neist edelas elasid polleksaanid (nende järgi on oma nime saanud tõenäoliselt nii [[Podlasie]] kui ka [[Polesje]]), ida pool dainavalased ja põhjas [[Šešupė]] ülemjooksul sūduvalased.
 
Jatvingid jagunesid neljaks hõimuks. [[Czarna Hańcza]] jõe ümbruskonnas elasid nn pärisjatvingid, neist edelas elasid polleksaanid (nende järgi on nime saanud tõenäoliselt nii [[Podlasie]] kui ka [[Polesje]]), ida pool dainavalased ja põhjas [[Šešupė]] ülemjooksul sūduvalased.
Kroonikates mainitakse jatvinge esimest korda aastal 983. Aastal 1009 üritas [[Bruno Querfurt]]ist jatvinge ristida, ent ebaõnnestunult.<ref>http://www.newadvent.org/cathen/03018a.htm</ref>
 
Kroonikates mainitakse jatvinge esimest korda aastal 983. Aastal 1009. aastal üritas [[Bruno Querfurt]]ist jatvinge ristida, ent ebaõnnestunult.<ref>http://www.newadvent.org/cathen/03018a.htm</ref>
[[X sajand]]il alustasid jatvingite maade alistamist nii venelased, poolakad kui ka hiljem ristisõdijad. Aastal 1248 kaotasid jatvingid ühe oma tähtsama kindlused [[Drohiczyn]]i. Tähtsaks jatvingite pealikuks kujunes [[Skomand]], kes juhtis sõjaväge nii [[Pinsk]]i kui ka [[Chełmno]] vastu, ent alistus hiljem ristisõdijatele. Aastail 1277–1283 juhatas ta ristisõdijate retki jatvingite maale, mille tagajärjel osad neist alistusid ja küüditati [[Sambija]]sse, teised suundusid aga sõjapealik Skurda juhatusel elama [[Leedu suurvürstiriik]]i.<ref>http://www.meteliuparkas.lt/?id=7&pg=16</ref> Aastail 1283–1422 oli endine jatvingite asuala sisuliselt inimtühi. Jatvingid kadusid [[14. sajand]]i alguseks.<ref name="EEvana"/>
 
[[X sajand]]il alustasid jatvingite maade alistamist nii venelased, poolakad kui ka hiljem ristisõdijad. Aastal 1248. aastal kaotasid jatvingid ühe oma tähtsama kindlusedkindluse [[Drohiczyn]]i. Tähtsaks jatvingite pealikuks kujunes [[Skomand]], kes juhtis sõjaväge nii [[Pinsk]]i kui ka [[Chełmno]] vastu, ent alistus hiljem ristisõdijatele. Aastail 1277–1283 juhatas ta ristisõdijate retki jatvingite maale, mille tagajärjel osad neist alistusid ja küüditati [[Sambija]]sse, teised suundusid aga sõjapealik Skurda juhatusel elama [[Leedu suurvürstiriik]]i.<ref>http://www.meteliuparkas.lt/?id=7&pg=16</ref> Aastail 1283–1422 oli endine jatvingite asuala sisuliselt inimtühi. Jatvingid kadusid [[14. sajand]]i alguseks.<ref name="EEvana" />
 
==Viited==
131 938

muudatust