Toomemägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märt Põder (arutelu | kaastöö) Dünaamiline kaart |
Märt Põder (arutelu | kaastöö) Viide keskkonnaportaalile |
||
9. rida:
Toomemäest üle vallikraavi jääb [[Kassitoome]] park, kus kunagises linna kruusa- ja liivakarjääris paikneb Kassiorg ehk Toomeorg.
Toomemägi koos Kassitoomega on [[looduskaitse]] all,
== Ajalugu ==
Arvatakse, et millalgi 6.–8. sajandil tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinas[[linnus]] – [[Tarbatu]], millest 11.–12. sajandil kujunes välja muinasmaakonna [[Ugandi]] üks kahest keskusest{{lisa viide}}. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega – nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] otsa juures) ainus paik, kus [[Võrtsjärv]]est [[Peipsi järv]]e voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega.
[[1030]]. aasta paiku vallutas Tarbatu [[Kiievi-Vene]] suurvürst [[Jaroslav Vladimirovitš]]. Kiievi võim kestis [[1061]]. aastani, mil linnuse vallutasid ja põletasid [[sossolid]].<ref
Tarbatu vallutamine [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väe poolt [[1224]]. aastal oli [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] [[eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eesti alal peetud võitluste]] üks olulisemaid sündmusi. Samal aastal rajati [[Tartu linnus|muinaslinnuse]] varemetele kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] ning Toomemäest sai [[Tartu piiskopkond|piiskopkonna]] keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas [[Tartu toomkirik]] (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas [[pildirüüste]] ja [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] toimusid Toomemäe ümber suuremahulised mullatööd, rajati mitu [[bastion]]i ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge ümbritsevat [[vallikraav]]i.
57. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="keskkonnaportaal">{{Netiviide |url=https://keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7352171 |pealkiri=Toomemäe park |väljaanne=Keskkonnaportaal}}</ref>
<ref name="tvauri">[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 30–31</ref>
}}
== Välislingid ==
|