Erinevus lehekülje "Nikolai von Glehn" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
==Glehn ja Nõmme==
Enne suurema asustuse tekkimist olid Nõmme aladel vaid Nõmme kõrts, mis asus [[Pärnu maantee]] ääres, ja metsavahi majake. 1689. aasta Holmbergi kaardil oli see kõrts kirjas nimega Mägedevahe kõrts (''meggedewahe Krog''), Nõmme kõrtsi nime kasutati esimest korda 1784. aasta Schrammi kaardil (kujul Nömme). 1872. aastal loodi Nõmmele [[Nõmme raudteepeatus|raudteepeatus]], mille praegune jaamahoone valmis 1930. aastal. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
[[1873]]. aastal andis ta raudteepeatuse lähedal välja esimese krundi. Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn".
 
Nõmme maade omaniku Nikolai von Glehn soov rajada linn aitas asumi arengule kaasa. [[1873]]. aastal andis ta raudteepeatuse lähedal välja esimese suvilakrundi. Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn". 1880. aastal sai Glehn ka loa hakata müüma mõisast eraldatud väiksemaid krunte eraomandiks, mis muidu oli Balti eriseaduse alusel keelatud.<ref name=":0" />
 
Nikolai von Glehn pidas kruntide väljaandmisel mõningal määral silmas ka rahvuslikke ja seisuslikke vahesid. Sakslased koondusid elama põhiliselt Uus-Nõmme piirkonda, rikkamad eestlased ja "kadakad" elasid Vana-Nõmmel. Töörahvas sai krunte peamiselt [[Harku tänav|Harku]] ja [[Põhjakaare tänav|Põhjakaare]] tänava ümbrusse. Kuna selles piirkonnas peeti palju koduloomi ja -linde, hakati seda ümbruskonda veidi pilkavalt kutsuma Kanakülaks (saksa k ''Hühnerseite'').<ref name=":0" />
 
==Loss ja park==
Praegusesse [[Glehni park]]i laskis Nikolai von Glehn oma kavandite järgi ehitada niinimetatud [[Glehni loss]]i. See valmis aastal [[1886]]. Loss on varustatud keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornikeste, sakilise rinnatisega jmt, mis pidid looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist. Osa ruumide seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid, mõtteterad ja õpetussõnad. Teiste hulgas leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!"
 
[[1902]]. aastal tekkis tal mõte püstitada parki purustatud [[raudkivi]]dest [[Kalevipoeg (Glehni park)|Kalevipoja]] kuju. Ta modelleeris ja ehitas kuju ise. See võttis aastaid aega ja valmis alles 1908. aastal. Kui kuju oli pooleldi valmis, kukkus see oma raskuse tõttu jalge pealt maha. Glehn andis kangelasele kätte tugeva malaka, mis teda edaspidi püsti hoidis. Kohalikele meenutas kuju aga rohkem kuradit.Eksitus tuli sellest, et vana Glehn ei tundnud küllalt hästi Eesti minevikku, selle-eest aga väga hästi Saksa minevikku: vanad germaanlased tõmbasid jahile minnes metsloomade petmiseks selga härjanaha, millel olid veel sarved küljes. Glehn, tahtes anda ka Kalevipojale jahimehe välimust, sest seegi käis jahil, pani Kalevipojale samuti härjanaha koos sarvedega selga ja eestlased, kes ei tundnud seda saksa joont, hakkasid Kalevipoega kuradiks pidama.<ref name=":01">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nole19390610.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-nõmme%20leht----------Newspaper--&fbclid=IwAR31ozSw0vG3B6gEtKbAYOLfiqlnJJ7J5ay6_-IKgzQMuSFaFayDJNkuTOs Panso, Voldemar. Mees, kes rajas Nõmme
Jooni N. von Glehni tööst ja võitlusest.] Nõmme Leht, 10. juuni 1939.</ref>
 
Teise künka otsa laskis von Glehn püstitada samasugustest kividest [[Krokodill (skulptuur)|lohe kuju]], mida hakati rahvasuus kohe krokodilliks kutsuma. Skulptuur ehitati umbes samal ajal kui Kalevipoeg ühe vene inseneri poolt Glehni plaanide, jooniste ja õpetuste järgi. Vanahärra ise oli ametis Kalevipojaga. Ka krokodilliga juhtus ehitamise ajal umbes sama õnnetus, mis Kalevipojaga. Kas tehti krokodillile hirmus nõrk kael või hirmus raske pea, kuid peaaegu kohe pärast valmimist oli krokodillil pea otsast kukkunud. Von Glehn võtnud vana pea ja pistnud selle kaelapidi maa sisse ja nii jäänud mulje, nagu poeks teine krokodill maa seest välja.<ref name=":01" />
 
[[1910]]. aastal alustati pargis vaatetorni ehitamist. Lossi kõrvale ehitati kahe väikese basseiniga palmimaja.
[[Kategooria:Jälgimäe mõisnikud]]
[[Kategooria:Taimetoitlased]]
[[Kategooria:Eestlased Brasiilias]]
[[Kategooria:Sündinud 1841]]
[[Kategooria:Surnud 1923]]
[[Kategooria:Eestlased Brasiilias]]