Erinevus lehekülje "Nikolai von Glehn" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Trükivea parandasin, õpis = õppis)
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
| Rahvus =
}}
[[Pilt:Glehni kuju.jpg|pisi|[[Seaküla Simson]]i loodud Glehni kuju Nõmmel|alt=Glehni kuju Nõmmel. Autorid Paul Mänd ja Seaküla Simson]]
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}}
 
Alexander '''Alexander Nikolai von Glehn''' [nikol'ai fon gleen] ([[16. juuli]] [[1841]] [[Jälgimäe mõis]]<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=40&iid=200220000983&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=0f5e5ea30fed27600ba9b668982a082c|pealkiri=Keila kiriku 1841. aasta sünnimeetrika (EAA 1214-1-30)}}</ref> – [[7. september]] [[1923]] [[Brasiilia]]) oli [[Jälgimäe mõis]]a omanik, [[Nõmme]] rajaja, [[Glehn]]ide suguvõsast.
 
==Noorus==
Alexander Nicolai von Glehni<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=40&iid=200220000983&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=0f5e5ea30fed27600ba9b668982a082c|pealkiri=Keila kiriku 1841. aasta sünnimeetrika (EAA 1214-1-30)}}</ref> lapsepõlv polnud kerge. Kaheaastaselt kaotas ta isa. Von Glehn õppis [[Tartu]] Ülikool|Tartu ülikoolis]] majandusteadust ja [[Saksamaa]]l arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri.
 
==Glehn ja Nõmme==
 
==Loss ja park==
Ta laskis praegusessePraegusesse [[Glehni park]]i laskis Nikolai von Glehn oma kavandite järgi ehitada niinimetatud [[Glehni loss]]i. See valmis aastal [[1886]]. [[1902]].Loss aastalon tekkisvarustatud talkeldrite, mõtemüürisiseste püstitadakeerdtreppide, parkiärklite, purustatudtornikeste, [[raudkivi]]destsakilise [[Kalevipoegrinnatisega (Glehnijmt, park)|Kalevipoja]]mis kuju.pidid Sellelooma rajaminekujutluse võttiskeskaegsest aastaid aegarüütlilossist. TeiseOsa künkaruumide otsaseinu laskiskatsid taristi-rästi samasugustestmitme kividestvärviga valmistadakirjutatud lohesalmid, kuju.mõtteterad [[1910]]ja õpetussõnad. aastalTeiste alustatihulgas pargisleidus vaatetornika ehitamist.eestikeelne Lossisalm, kõrvalemis ehitatimanitses: kahe"See väikeseon basseinigaüks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!" palmimaja.
 
[[1902]]. aastal tekkis tal mõte püstitada parki purustatud [[raudkivi]]dest [[Kalevipoeg (Glehni park)|Kalevipoja]] kuju. Ta modelleeris ja ehitas kuju ise. See võttis aastaid aega ja valmis alles 1908. aastal. Kui kuju oli pooleldi valmis, kukkus see oma raskuse tõttu jalge pealt maha. Glehn andis kangelasele kätte tugeva malaka, mis teda edaspidi püsti hoidis. Kohalikele meenutas kuju aga rohkem kuradit.Eksitus tuli sellest, et vana Glehn ei tundnud küllalt hästi Eesti minevikku, selle-eest aga väga hästi Saksa minevikku: vanad germaanlased tõmbasid jahile minnes metsloomade petmiseks selga härjanaha, millel olid veel sarved küljes. Glehn, tahtes anda ka Kalevipojale jahimehe välimust, sest seegi käis jahil, pani Kalevipojale samuti härjanaha koos sarvedega selga ja eestlased, kes ei tundnud seda saksa joont, hakkasid Kalevipoega kuradiks pidama.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nole19390610.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-nõmme%20leht----------Newspaper--&fbclid=IwAR31ozSw0vG3B6gEtKbAYOLfiqlnJJ7J5ay6_-IKgzQMuSFaFayDJNkuTOs Panso, Voldemar. Mees, kes rajas Nõmme
==Emigreerumine==
Jooni N. von Glehni tööst ja võitlusest.] Nõmme Leht, 10. juuni 1939.</ref>
[[1918]]. aastal lahkus Glehn [[Eesti]]st algul [[Saksamaa]]le, hiljem aga poja Manfred von Glehni kehva tervise tõttu soojema kliimaga [[Brasiilia]]sse, kus Nikolai von Glehn [[Ouro Fino]] haiglas [[Minas Geraisi osariik|Minas Geraisi osariigis]] 7. septembril 1923 suri.
 
Teise künka otsa laskis von Glehn püstitada samasugustest kividest lohe kuju, mida hakati rahvasuus kohe krokodilliks kutsuma. Skulptuur ehitati umbes samal ajal kui Kalevipoeg ühe vene inseneri poolt Glehni plaanide, jooniste ja õpetuste järgi. Vanahärra ise oli ametis Kalevipojaga. Ka krokodilliga juhtus ehitamise ajal umbes sama õnnetus, mis Kalevipojaga. Kas tehti krokodillile hirmus nõrk kael või hirmus raske pea, kuid peaaegu kohe pärast valmimist oli krokodillil pea otsast kukkunud. Von Glehn võtnud vana pea ja pistnud selle kaelapidi maa sisse ja nii jäänud mulje, nagu poeks teine krokodill maa seest välja.<ref name=":1" />
==Mälestuse jäädvustamine==
 
[[2011]]. aasta [[12. november|12. novembril]] avati [[Mustamäe nõlv]]al [[Ehitajate tee jalakäigusild|jalakäigusilla]] juures [[Nõmme]] linna asutaja [[Nikolai von Glehni mälestusmärk]] (autorid skulptorid [[Paul Mänd]] ja [[Seaküla Simson]]).
[[1910]]. aastal alustati pargis vaatetorni ehitamist. Lossi kõrvale ehitati kahe väikese basseiniga palmimaja.
 
==Emigreerumine==
[[1918]]. aastal lahkus Glehn [[Eesti]]st algul [[Saksamaa]]le, hiljem aga poja [[Manfred Nikolai von Glehn|Manfred Nikolai von Glehni]] kehva tervise tõttu soojema kliimaga [[Brasiilia]]sse, kus Nikolai von Glehn [[Ouro Fino]] haiglas [[Minas Geraisi osariik|Minas Geraisi osariigis]] 7. septembril 1923 suri.
 
==Isiklikku==
Nikolai von Glehn oli abielus Johann Heinrich [[Berg (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bergi]] (1812–1853) ja Sophie [[Riola]] tütre Karoline Henriette Mariega (1847–1896), nendeNende järglasedjäreltulijad:
*[[Manfred Nikolai von Glehn]] (1867–1924 Brasiilia), vaimulik, tõlk, [[Jälgimäe mõis|Jälgimäe mõisnik]], [[Nõmme baptistikogudus|Jälgimäe baptistikoguduse]] juht, tõlkis rootsi keelest saksa keelde [[Carl Boberg]]i (1859–1940) hümni "[[Suur Jumal Sa]]", abiellus 1897. aastal Tallinna pastori [[Karl Nikolai Gustav Bruno von Stackelberg|Nikolai von Stackelberg]]i (1832–1902) tütre Elisabeth Charlotte Auguste von [[Stackelberg]]iga (sünd. 1874)
**Anna-Maria (sündinud von Glehn)
***Rinaldo von Glehn
****Adriana von Glehn
*****[[Mercedes Elizabeth del Carmen Carrascosa von Glehn|Mercedes von Glehn]]<ref>[http://www.tallinn.ee/est/g1510s30924 Nõmmet külastasid von Glehni järeltulijad]</ref>, [[Lavras]]i esindajana [[Minas Geraisi osariik|Minas Geraisi osariigi]] miss 1960, Miss [[Brasiilia]] 1960 4. koht, Reina Continental del Café (Continental Queen of Coffee) võitja 1961<ref>[http://www.tiosam.net/enciclopedia/?q=Miss_Brasil_1960 Miss Brasil 1960], [http://www.pageantopolis.com/international/Coffee.htm Reina Continental del Café], [http://www.pageantopolis.com/international/Coffee_1957.htm Pilt]</ref>, abikaasa Alvaro Santos ja vennatütar Christina von Glehn, kes elavad Brasiilias.
 
[[Pilt:Glehni kuju.jpg|pisi|[[Seaküla Simson]]i loodud Glehni kuju Nõmmel|alt=Glehni kuju Nõmmel. Autorid Paul Mänd ja Seaküla Simson]]
==Mälestuse jäädvustamine==
[[2011]]. aasta [[12. november|12. novembril]] avati [[Mustamäe nõlv]]al [[Ehitajate tee jalakäigusild|jalakäigusilla]] juures [[Nõmme]] linna asutaja [[Nikolai von Glehni mälestusmärk]] (autorid skulptorid [[Paul Mänd]] ja [[Seaküla Simson]]).
 
==Vaata ka==