Aeglane ajakirjandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) |
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) |
||
17. rida:
== Aeglase ajakirjanduse tulevik ==
Üleilmses meedias leidub mitmesuguseid aeglase ajakirjanduse näiteid ja vorme, luuakse nii aeglase ilmumistsükliga kui pikaformaadilisi hoolega vormistatud lugusid, samuti on platvorme, mis koondavad erinevate väljaannete aeglase ajakirjanduse lugusid. Eestis on end aeglase ajakirjanduse väljaandena määratlenud [[Edasi (võrguajakiri)|Edasi]].<ref>[https://edasi.org/kontakt/ Edasi]</ref> Samuti püüab aeglast ajakirjandust viljeleda [[Levila.ee|Levila]].<ref>{{Netiviide|autor=Mikomägi, Margus|url=http://teatritasku.ee/daniel-vaarik-levila-ekstra-aeglane-ekstra-terav-ekstra-pikaajaline-ajakirjandus/|pealkiri=Daniel Vaarik: Levila – ekstra aeglane, ekstra terav, ekstra pikaajaline ajakirjandus|väljaanne=Teatritasku|aeg=13. juuli 2021|vaadatud=18. juuli 2021}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Tsapov, Aleksander|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/idumeedia-megateemade-jahil/|pealkiri=Idumeedia megateemade jahil|väljaanne=Sirp|aeg=26.03.2021|vaadatud=18.07.2021}}</ref>
Aeglane ajakirjandus tõukub [[Ideoloogia|ideoloogiliselt]] aeglase toidu liikumisest ning on sündinud osaliselt [[Protest|protestiliikumisena]] valitsevale kiirtoidulikule suhtumisele, kuid nii aeglase ajakirjanduse loojate kui ka uurijate hinnangul ei pea see vastanduma muule [[Ajakirjandus|ajakirjandusele]],<ref name=":4" /> see võib olla ja näiteks Eesti väikse meediaturu tingimustes arvatavasti ainult saabki olla osa muust ajakirjandusest. See võib olla tervet ajakirjandust õigustav, toetav, selle kuvandit parandav osa,<ref name=":1" /> mõne stsenaariumi kohaselt üks kahest (kiire ja aeglane) tulevasest ajakirjanduse alustalast.<ref>Boynton 2011 Carretero, A.B. & Bariain, G, J. (2016). Slow journalism in Spain. New magazine startups and the paradigmatic case of Jot Down, ''Journalism Practice'' kaudu</ref> Droki ja Hermansi uuringu<ref name=":4" /> kohaselt näitab pea üks kolmandik Hollandi noortest huvi aeglase ajakirjanduse vastu, seega võib ka noorem põlvkond aeglasemat sisu tarbida. Nagu on näidanud Le Masurier' 2020. aastal ilmunud ülevaade, on nn ''indie'' ajakirjandus elus ja terve mitte ainult suurriikides, vaid ka väiksemates, näiteks Lätis.<ref>Le Masurier, M. (2020). Slow magazines, the new indies in print. ''The handbook of magazine studies''</ref>
| |||