Redaktsioon: 1. veebruar 2021, kell 23:15 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 356 muudatust P →‎Kasutegur ja efektiivsus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. juuli 2021, kell 08:22 redigeeri eemalda Laas (arutelu \| kaastöö) 1935 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
24. rida: [[Põlemine\|Põlemise]] tagajärjel paisunud [[gaas]]ide [[energia]] kantakse üle [[kolb\|kolvile]], mis omakorda hakkab liikuma ning kannab [[keps]]u kaudu [[jõud\|jõu]] üle [[väntvõll]]ile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate [[mehhanism]]ide käitamiseks. Et vältida mootori ülekuumenemisest tekkida võivat üleliigset kulumist või ebaühtlast soojuspaisumist, mis tekitab omakorda pragunemist, tuleb seda jahutada. Populaarsemad jahutusviisid on õhkjahutus ja vedelikjahutus. Tänapäevased automootorid võivad kasutada mõlemat, kuid suuremad mootorid on vedelikjahutusega. Mõnel mootoril on ~~vaja~~ ka lisatud mootori[[Mootoriõli\|õli]] ~~jahutamist~~jahutus. Et põlemisprotsessi käivitada, on sisepõlemismootoril vaja välist abi – tavaliselt [[Starter\|starteri]] näol. 65. rida: * mitmesektsiooniline tähtmootor (2x7=14, 2x9=18, 4x7=28) (lennukimootor) * '''[[Vankelmootor\|pöördkolb- ehk Wankel-mootor]]''' ''(sulgudes on võimalik silindrite arv, paksus kirjas on tänapäeval maismaasõidukitel kasutatavad mootorid)''

Sisepõlemismootor: erinevus redaktsioonide vahel