Edasi, olles täielikult ületanud mitte millegi mõõtme, sisenes ja jäi Sāriputta ei tunnetusetunnetusse ega tunnetamatuse mõõtmessetunnetamatusse. Ta eemaldus teadlikult sellest saavutusest. Eemaldudes teadlikult sellest saavutusest, nägi ta kunagi kadunud ja muutunud omadusi: 'Nii need olematud omadused hakkavad osalema. Olles olnud, nad kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'Saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'Saab küll'.<ref>Kuni Sāriputta oli saavutamistes, võis ta ära ajada mitmesuguseid esile kerkivaid omadusi. Selles ja järgmises lõigus ta enam ei tee seda. See erinevus on seotud märkusega suttas AN 9:36, mille kohaselt kõik saavutused kuni mitte millegi mõõtmeni on tunnetuse-saavutused.</ref>
