Anupada Sutta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
Anupada Sutta sissejuhatuses iseloomustab [[Buddha]] [[Šāriputra|Sāriputtat]] kui tarka, suurt, sügavat, avarat, lõbusat, kiiret ja läbistavat ning annab siis ülevaate Sāriputta kogemustest ''[[Dhyāna|jhāna]]'' tasemete saavutamisel kahe nädala jooksul, üks teise järel.
 
Olles kõrvaldanud ihad<ref>''[[Kippumine|Upādāna]]'', kütus või energia, kippumine ihade poole.</ref> ja takistused<ref>''[[Viis takistust|Pañca nīvaraṇāni]]'', viis takistust, mis segavad inimest nii vaimses praktikas, meditatsioonil kui ka igapäevases elus.</ref>, sisenes Sāriputta esimesse ''jhānasse'' ja jäi sellesse eraldatusse, milles sünnib rõõm<ref>''[[Piti|Pīti]]'', meditatsioonipraktikas kogetav ekstaatiline rõõm või õndsustunne, üks [[virgumise tegurid|virgumise teguritest]].</ref> ja õndsus<ref>''[[Sukha]]'', meditatsioonipraktika käigus tekkiv õndsus või sügav õnnetunne.</ref> ning millega kaasnevad mõtted ja hinnangud. Mis iganes ka ei ilmneks esimeses ''jhānas'' – mõte, hinnang, rõõm, õndsus, meelekindlus, kokkupuude, tunnetundmine, kujutlustunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek<ref>''[[Sati (budism)|Sati]]'' ehk tähelepanelikkus, ka teadvustamine või teadvelolek, üks olulisematest vaimsetest võimetest või psüühilistest omadustest.</ref>, ükskõiksus<ref>''[[Võrdne suhtumine|Upekkhā]]'', ükskõiksus, võrdne suhtumine ehk erapooletus, ka täiuslik tasakaal, üks väärtuslikumaid meeleseisundeid ja omadusi, üks [[neli mõõtmatut|neljast mõõtmatust]], üks kümnest [[ületavad toimingud|ületavast toimingust]], üks seitsmest [[virgumise tegurid|virgumise tegurist]] jpm.</ref> või tähelepanu – ta eemaldas nad kõik, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'saab küll'.
 
Edasi, olles rahustanud mõtted ja hinnangud, sisenes Sāriputta teise ''jhānasse'' ja jäi sellesse, mille keskendumises sünnib rõõm ja õndsus, ühendatud teadlikkus ilma mõtete ja hinnanguteta – seesmine kindlus. Mis iganes ka ei ilmneks teises ''jhānas'' – seesmine kindlus, rõõm, õndsus, meelekindlus, kokkupuude, tunnetundmine, kujutlustunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek, ükskõiksus või tähelepanu – ta eemaldas nad kõik, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'saab küll'.
 
Edasi, olles vaigistanud rõõmu, jäädes ükskõikseks, teadvelolevaks ja tähelepanelikuks ning tunnetades kehalist õndsust, sisenes ja jäi Sāriputta kolmandasse ''jhānasse'', mille kohta õilsad ütlevad: 'ükskõikselt ja teadvelolevalt on ta püsivas õndsuses'. Mis iganes ka ei ilmneks kolmandas ''jhānas'' – ükskõiksus, õndsus, teadvelolek, tähelepanelikkus, meelekindlus, kokkupuude, tunnetundmine, kujutlustunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek, ükskõiksus või tähelepanu – ta eemaldas nad kõik, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'saab küll'.
 
Edasi, olles loobunud õndsusest ja valust – nagu varem juba eemaldunud rõõmudest ja pingetest – sisenes ja jäi Sāriputta neljandasse ''jhānasse'', ükskõiksuse ja teadveloleku puhtusse, ilma õndsuse ega valuta. Mis iganes ka ei ilmneks neljandas ''jhānas'' – ükskõiksuse tunne, ei õndsus ega valu, muretu teadveloleku puhtus, meelekindlus, kokkupuude, tunnetundmine, kujutlustunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek, ükskõiksus või tähelepanu – ta eemaldas nad kõik, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'saab küll'.
 
Edasi, olles täielikult ületanud tunnetused vormidest, eemaldanud tunnetused tõrgetest ning jätnud tunnetused mitmetisusest, tunnetades lõputut ruumi, sisenes ja jäi Sāriputta ruumi lõpmatusse mõõtmesse. Mis iganes ka ei ilmneks ruumi lõpmatus mõõtmes – ruumi lõpmatu mõõtme tunnetus, meelekindlus, kokkupuude, tundmine, tunnetus, kavatsus, teadvustus, soov, otsus, püsivus, teadvelolek, ükskõiksus või tähelepanu – ta eemaldas nad kõik, üks teise järel. Ta oli teadlik nende kerkimisest, nende püsimisest ja nende vaibumisest. Ta märkas: 'nii need omadused ilmnevad, hakkavad osalema ning seejärel kaovad'. Ta jäi nende suhtes tundetuks, sõltumatuks, puutumatuks, vabaks ja seostamatuks, midagi teadlikult tõkestamata. Ta märkas: 'saab veel edasi minna' ning, seda jätkates, kinnitas: 'saab küll'.