|
Tavaliselt määratakse asukoht [[GPS]] vastuvõtja abil. Kõrgus määratakse tavaliselt sama baromeetrilise anduri abil, mida kasutatakse sekundaarradari puhul. Kasutusel on ka integreeritud GPS ja inertsiaalsüsteemid.<ref name=":0" />
ADS-B süsteemi maapealsed seadmed on varustatud lennuliikluse informatsiooni levialas vastuvõtuks mitte-pöörleva antenniga. Saadud andmed kätte edastatakse kohe lennujuhi ekraanile kust lennujuht saab vastusena edastada liiklejate pardakompuutrisseparda-arvutisse metometeo-olukorra ning muid andmeid.<ref>{{Netiviide|autor=SESAR|url=https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/20180515-sesar-ads-b-report.pdf|pealkiri=ADS-B and other means of surveillance implementation status|väljaanne=|aeg=15. mai 2018|vaadatud=04.03.2020|keel=Inglise keeles}}</ref>
ADS-B süsteeml on tulevikus tähtis koht , kuid selle laialdane kasutuselevõtt on plaanitud alles aastatesse 2020.–2025. Peamiseks põhjuseks, miks ADS-B pole veel nii levinud, on lennukile paigaldatav kallis ADS seade. Kõik lennuliikluses osalejad tuleks varustada ADS-B saatja/vastuvõtjaga, kuid see on pikaajaline protsess. Samas on ADS-B maapealne vastuvõtja väike ega tarbi palju elektrit. Olemasoleva siderajatise korral on võimalik ADS vastuvõtja üles seada ühe nädalaga.<ref name=":0" />
===ADS-B võrdlus===
ADS-B eelised on järgnevas loendis<ref name=":0" />:
* LihtsaSüsteemi süsteemigalihtne maapealne vastuvõtja
* Saab jagada eri FIR-ide (lennuinfopiirkond) vahel
* Maapealse vastuvõtja madal hind
* KiireAndmete kiire värskendussagedus
* Peaaegu perfektnetäiuslik ekraani resolutsioon
* Väga täpne
* Täpsus ei sõltu vastuvõtjate kaugusest
* Mobiilne süsteem hädajuhtumite korral
ADS-B puudused on järgnevas loendis:
* Tugineb ainult õhusõidukitelennukite avioonikasüsteemileavioonikale
* EiMaapealne aparatuuri antennud ei tohi olla majade/puude läheduses
* Võib olla ebatäpne olenevalt GPS-i vastuvõtja asukohast, kuid tulevikus paraneb see tänu uutele satelliitidele
== ADS-C ==
[[Fail:Automatic_Dependent_Surveillance_-_Contract.jpg|pisi|800px|<big>Lepinguline automaatne sõltuv seire</big>]]
ADS-C (inglise keeles ''automatic dependent surveillance-contract'') on lepinguline automaatne sõltuv seire. Samamoodi nagu ADS-B, kasutabkasutatakse ADS-C õhusõiduki pardal olevat avioonikasüsteemi asukohaavioonikat, kiiruse ja kõrguse määramiseks. Samuti suudabvõimaldab see peale nendetäiendavalt edastada marsruudi järgmisemarsruudijärgmise ja selle järgneva vahepunkti ning ilmaga seotud parameetreid teatud lennujuhtimisüksustele. ADS-C asukoha teade saadetakse satelliidi või [[VDL]]-i ([[VHF-sagedusala|VHF]] ''Digital Link'') kaudu<ref>{{Netiviide|autor=SkyBrary|url=https://www.skybrary.aero/index.php/Automatic_Dependent_Surveillance_-_Contract_(ADS-C)|pealkiri=Automatic Dependent Surveillance-Contract (ADS-C)|väljaanne=|aeg=11. detsember 2013|vaadatud=04.03.2020|keel=Inglise keeles}}</ref>. ADS-C-d kasutatakse tavaliselt ookeanipiirkondadesookeani kohal ja kaugemates piirkondades, kus pole radarit. Seetõttu sobib seeADS-C peamiselt pikamaa õhusõidukitelepikamaalendudele<ref name=":0" />.
Andmelingi teenust pakuvad eri teenusepakkujad, nt [[Eurocontrol|EUROCONTROL]], ARINC ja SITA. Positsiooni teadeKohateade edastatakse umbes iga 10–15 minuti tagant. Iga edastatud sõnum maksab lennufirmale rahaliselt, mistõttu üritataksepüütakse ADS-C-d võimalikult vähe kasutada. Lennuki avioonikasüsteemavioonika valib [[VHF-sagedusala|VHF]]-i (ingl V''ery High Frequency'') ühenduse, kui seda tüüpi sagedus on levialas. See vähendab kulusid ja parandab jõudlust. Satelliitside andmesidet kasutatakse siis, kui õhusõiduk asublennatakse ookeani kohal<ref name=":0" />.
===ADS-C võrdlus===
ADS-C eelised on järgnevas loendis<ref name=":0" />:
* Võimaldab seiret ookeanilookeani kohal või kohtades, kus pole radarit (v.a polaaralad)
* Toetab suurt hulka IT turvarakendusi
* Aeronavigatsiooniteenuse pakkuja jaoks madalad kulud
* MinimaalsedVäikesed ülalpidamiskulud
ADS-C eelised on järgnevas loendis<ref name=":0" />:
* Kõrge hind ühe teate jaoks
* MadalVäike teadete edastuse arv
* Pole võimalik pakkuda radariteenust
* Kallis avioonikasüsteemavioonika
* Pikk latentsusaeg
* Suhteliselt madal sõnumite edastamise kindlus
| 