Constans II: erinevus redaktsioonide vahel

Constansi võimuletulekule eelnesid segased ajad, mille põhjuseks oli [[Herakleios I]] kahes abielus soetatud laste omavahelised rivaalitsemised. Olukord lahenes [[641]]. aasta sügisel. Intriigidest üles köetud rahvas kukutas [[Herakleios II]] ja tõstis temaasemeltema asemel troonile [[Konstantinos III]] pea 11-aastase lapse.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=129-132129–132}}</ref>

Alaealise keisri üks esimesi samme oli esinemine kõnega, milles ta süüdistas oma kasuema Martinat ebaseaduslikus kooselus Herakleios I-ga ja oma isa Konstantinos III mürgitamise korraldamises. Sellest järeldus keisri arvates, et selle perekonna poole järeltulijad ei tohtinud omada mingeid õiguseid troonile. Tegelikkuses oli see kõne kellegi teise looming ning lapskeiser vaid mängukanniks õukondlastele. Neist kõige mõjuvõismammõjuvõimsam oli armeenlane [[Aršakuni]], kes oli oma positsioonis nii kindel, et kaotas peagi igasuguse mõõdutunde. Näiteks kandis ta ametlikel vastuvõttudel vaid valitsejatele määratud rõivaid ning seisis keisri kõrval. Aršakuni käitumine oli tollel ajal niivõrd väljakutsuv, et see viis [[644]]. aastal rahutusteni, mille käigus ta tapeti.<ref name=":0" />

Constans II troonileasumise ajal oli riigi välispoliitiline olukord üsna vilets. Maha oli jäetud [[Egiptus (Rooma provints)|Egiptus]] ning Itaaliat raputasid lakamatudlakkamatud mässud. 644. aasta novembris tapeti araabia [[kaliif]] [[‘Umar ibn al-Khaţţāb|Omar]] ja bütsantslased kasutasid võimalust ning ründasid [[Aleksandria|Aleksandriat]]. Kolmsada keisri laeva saabusid ootamatult linna alla ning neil õnnestus purustada suhteliselt väikesearvuline araablaste garnison. Bütsantslased asusid linna rüüstama nii, nagu polekski tegu olnud äsja kaotatud provintsi tagasivallutamisega. Kaks aastat hiljem, [[646]]. aastal kogusid araablased ennast ning bütsantslased löödi taas Egiptusest välja. Sellega luhtus lõplikult katse Egiptus tagasi võita. Egiptuse kaotamine tähendas sisuliselt seda, et Bütsants lakkas olemast tinglikult "Rooma maailmariik" ja muutus pigem "lokaalseks Kreeka riigiks". Vähemalt Aasia rindel oli keisririik nüüd valdavalt kaitsepositsioonil ning muutus kristliku maailma kaitsepostiks peale tungiva islami ees. Araablaste rünnakud muutusid eriti ohtlikuks peale seda, kui nad õppisid Bütsantsi eeskujuk laevu ehitama. Üks merelahing oleks keisrile isegi peaaegu surmaga lõppenud. Tal õnnestus läbi häda pääseda uppuvalt laevalt. Constans vahetas oma rõivad ühe lähikondlase kuivade vastu. See käik sai keisrirõivaid kandnud mehele saatuslikuks: araalased pidasid teda valitsejaks ning ta tapeti järgneva rünnaku käigus. 7. sajandi keskpaigas puhkesid [[Kalifaat|Kalifaadis]] võimuvõitlusest tingitud kongliktidkonfliktid, mis andisd Bütsantsile ja keisrile hingetõmbeaega ja võimaluse keskenduda teisel rindel slaavlaste vastu. Neile õnnestus anda [[658]]. aastal purustav hoop.<ref name=":0" />

Constansi on peetud andekaks, julgeks ja otsustusvõimeliseks valitsejaks. Samas võis ta olla ka väga julm ja taltsutamatu. Tema isepäisus tekitas tõsiseid vastuolusid kirikuga, mille tulemusena muutusid paavst [[Martinus I]] ja keiser vihavaenlasteks. Vastuolude tipul andis keiser käsu Itaalia asehalurileasehaldurile paavst röövida, mis sai teoks [[652]]. aastal ning paavst saadeti [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]]. Seal toimunud kohtuistungil mõisteti eakas paavst süüdi riigireetmises ning ta saadeti asumisele.<ref name=":0" />

Järgmisena langes keisri viha tema vennale, kes saadeti vägisi kloostrisse ning pühitseti mungaks. Mõne aja pärast arvas keiser, et see pole piisav karistus ning ta andis käsu vend tappa. Peagi kaotas keiser oma julmuse tõttu pealinnas igasuguse toetuse. Tajudes elanikkonna suhtumist otsustas Constans [[663]]. aastal kolida Konstantinoopolist igaveseks minema. Väidetavalt sülitas keiser enne lahkumist linna suunas, mis kirjeldab hsätihästi tema suhtumist pealinna. Keisril oli ka hea ametlik põhjendus linnast lahkumiseks. Nimelt oli uus paavst ta Rooma visiidile kutsunud.<ref name=":0" />

== Välispoliitika tervanemineteravnemine ja keisri surm ==

Keisri plaan kolida riigi pealinn Sürakuusasse kukkus läbi juba tema eluajal. Sinna ei lastud isegi keisri naist ja poegi. Samal ajal kui keiser tegeles uue pealinna kujundamisega toimusid ümberkaudses maailmas murrangulised sündmused. [[661]]. aastal hukkus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] viimane [[šahh]] ning Pärsiast sai lõplikult islamiriik. Samal ajal ületasid araablased oma sisetülid ning 661. aastast pääsesid võimule [[Kalifaat|Omaijaadide dünastia]] esindajad. See tähendas ka islamimaailma üha tugevnevat survet Bütsantsi valdustele. Kuid see ei sundinud Constansi pealinna tagasi pöörduma. Seega muutus keiser ohtlikuks riigi eksisteermiseleeksisteerimisele ning leidus piisavalt inimesi, kes olid valmis Constansi kukutama. [[15. juuli|15. juulil]] (mõningate andmete kohaselt 15. septembril) [[668]]. aastal, kui keiser parajasti pesi ning pea oli parajasti seebitatud, sai ta tugeva hoobi selja tagant ning ta vajus oimetuna vette ja ta uppus. Constans II surnukeha saadeti sinna, kuhu ta elusana lubas mitte kunagi tagasi minna -– Konstantinoopolisse.<ref name=":0" />