August Mälk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda
23. rida:
==Elulugu==
[[Pilt:August_Mälgu_kodu.jpg|pisi|August Mälgu sünnikodu Saaremaal]]
Augusti isa Toomas oli põllupidaja ja kalur, ema Marii hoolitses majapidamise eest ja toimetas ka kalad Kuressaarde. Isal olid ka ühiskondlikud huvid ning ta oli mõne aasta abivallavanem ja ka kohtumees.<ref>[[Edith Kotka-Nyman]]. August Mälk (4.10.1900-19.12.1987). [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 20. jaanuar 2016</ref>
August Mälk õppis [[Koovi kool]]is (aastatel 1908–1910), Lümanda ministeeriumikoolis (aastatel 1910–1914) ja [[Kuressaare]] linnakoolis (aastatel 1914–1915). Ta omandas õpetajakutse suvekursustel [[Kuressaare]]s (aastatel 1918 ja 1919–1921) ning [[Tartu Ülikool]]i juures (aastatel 1923–1925).
 
August Mälk õppis [[Koovi kool]]is (aastatel 1908–1910), Lümanda ministeeriumikoolis (aastatel 1910–1914) ja [[Kuressaare]] linnakoolis (aastatel 1914–1915). TaPärast omandassõjaväekohustust õpetajakutseõppis ta õpetajatöö kõrvalt suvekursustel [[Kuressaare]]s (aastatelaastail 1918 ja 1919–1921) ning [[Tartu Ülikool]]i juures (aastatelaastail 1923–1925).
Ta töötas [[Koovi kool]]i juhatajana-õpetajana (aastatel 1916–1920), õpetajana [[Torgu kool]]is (aastatel 1922–1923) ja [[Mõntu kool]]is (aastatel 1923–1925). Aastatel 1925–1935 töötas ta [[Lümanda kool]]is õpetajana ja koolijuhatajana. Aastal [[1944]] lahkus Mälk perekonnaga Rootsi, kus elas elu lõpuni. Ta töötas Stockholmis arhiiviametnikuna ja Kuningliku Draamateatri raamatukoguhoidjana 1948-1971. Samas jätkas ta oma kirjandusliku tegevusega.
 
Ta töötas [[Koovi kool]]i juhatajana-õpetajana (aastatelaastail 1916–1920), õpetajana [[Torgu kool]]is (aastatelaastail 1922–1923) ja [[Mõntu kool]]is (aastatelaastail 1923–1925). Aastatel1925. 1925–1935aastl töötas taAugust Mälk [[Lümanda kool]]is õpetajana. ja koolijuhatajana1926. Aastalaastal [[1944]]sooritas lahkusta Mälkaineõpetaja perekonnagaeksami Rootsi,ning kusalustas elastööd eluLümanda lõpuni. Ta töötas Stockholmis6-klassilise arhiiviametnikunaalgkooli ja Kuninglikutäienduskooli Draamateatrijuhatajana, raamatukoguhoidjana 1948-1971. Samasmida jätkas ta oma kirjanduslikukümme tegevusegaaastat.
Aastal 1937 oli [[Rahvuskogu]] ja alates 1938 [[I Riigivolikogu]] liige. [[Tallinna Kirjanike Ühing]]u abiesimees<ref>Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr. 93, lk. 3.</ref>.
 
Alates 1935. aastast pidas August Mälk võimalikuks end koolitööst vabaks võtta ja kirjandusele pühenduda ning asus elama Tallinna, kuni president andis talle 1937. aastal Tallinna külje all Õismäel auhinnaks [[Lagle talu]].
Ajaleht "[[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]]" toimetuse kolleegiumi liige alates 1944. [[Välismaine Eesti Kirjanike Liit|Välismaise Eesti Kirjanike Liidu]] üks asutajatest ja esimene esimees 1945 - 1982.
 
Aastal 1937. aastal oli ta [[Rahvuskogu]] ja alates 1938. aastast [[I Riigivolikogu]] liige. [[Tallinna Kirjanike Ühing]]u abiesimees<ref>Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr. 93, lk. 3.</ref>.
 
[[1944]]. aastal lahkus Mälk perekonnaga Rootsi, kus elas elu lõpuni. Ta töötas Stockholmis arhiiviametnikuna Kuningliku Draamateatri raamatukogus aastail 1948-1971. Samas jätkas ta oma kirjandusliku tegevusega. Lisaks romaanidele kirjutas ta näidendeid ja kuuldemänge, mida on esitatud nii Rootsi kui ka Soome raadios. Tema teoseid on tõlgitud teistesse keeltesse, sh soome, rootsi, inglise, saksa, läti, hollandi ja "Taeva palge all" ka tšehhi keelde.
 
AjalehtTa oli ajalehe "[[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]]" toimetuse kolleegiumi liige alates 1944. aastast, [[Välismaine Eesti Kirjanike Liit|Välismaise Eesti Kirjanike Liidu]] üks asutajatestasutajaist ja esimene esimees aastail 1945 - 1982.
 
==Looming==