Leo II (keiser): erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
{{DISPLAYTITLE:Leon II (keiser)}}
{{Infokast ametiisik
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
| nimi = Leo II
'''Leo II''' või '''Leon II''' või '''Leon Noorem''' ('''Imperator Caesar Zenonis Augusti Divi Valerii Leoni Flavius ''Leo'' Augustus'''; [[467]] – [[17. november]] [[474]]) oli [[Ida-Rooma keiser]] ehk Bütsantsi keiser 473. aastast 9. veebruarini 474.
| amet = [[Bütsantsi keisrite loend|Bütantsi keiser]]
| ametiajaalgus = [[18. jaanuar]] [[474]]
| ametiajalõpp = [[9. november]] [[474]]
| eelmine = [[Leo I (keiser)|Leo I]]
| järgmine = [[Zeno]]
| sünniaeg = umbes 467-469
| surmaaeg = november 474
| vanemad = [[Zeno]], Ariadne
}}
'''Leo II''' või '''Leon II''' või '''Leon Noorem''' ('''Imperator Caesar Zenonis Augusti Divi Valerii Leoni Flavius ''Leo'' Augustus'''; [[467]] – [[17. november]] [[474]]) oli [[Ida-Rooma keiser|Ida-Rooma]] ehk Bütsantsi keiser [[473]]. aastast [[9. veebruar|9. veebruarini]] [[474]].
[[Fail:Solidus Leo II Zeno.jpg|vasakul|pisi|Leo II ja Zeno]]
LeonLeo oli eelmise keisri [[Leo I (keiser)|LeonLeo I]] lapselaps. Tema sünniaeg oon täpselt teadmata, kuid see on arvatavasti aastal [[467]]. või [[468]]. aastal [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]]. Ta sai keisriks väga noorelt (5- või 6-aastasena) ning seega oli tal suur oht jääda keisrikroonist ilma. See saatus teda peagi tabaski. [[9. veebruar|9. veebruril]] [[474]]. aastal andis keiser pidustuste ajal hipodroomil oma võimu üle isale. LeoniLeod oli selleks veennud isa [[Zeno|Zenon]] ise. Üheksa kuud peale Zenoni keisriks saamist haigestus LeonLeo ootamatult ning suri. See tekitas kuulujutte, et isa mürgitas oma poja ise ning sama meelt on ka paljud ajaloolased.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=44}}</ref>
 
Lisaks juttudele mürgitamisest levisid ka legendid, et LeonLeo pääses. Keisrinna [[Adriana (keisrinna)|Adriana]], aimates oma mehe kurja kavatsust, asendanud LeoniLeo teisikuga, kelle siis Zenon tappiski. Õige LeonLeo elanud saladuskatte all vaimulikuna edasi.<ref name=":0" />
Leon oli eelmise keisri [[Leo I (keiser)|Leon I]] lapselaps. Tema sünniaeg o täpselt teadmata, kuid see on arvatavasti aastal 467. või 468. aastal Konstantinoopolis. Ta sai keisriks väga noorelt (5- või 6-aastasena) ning seega oli tal suur oht jääda keisrikroonist ilma. See saatus teda peagi tabaski. 9. veebruril 474. aastal andis keiser pidustuste ajal hipodroomil oma võimu üle isale. Leoni oli selleks veennud isa [[Zeno|Zenon]] ise. Üheksa kuud peale Zenoni keisriks saamist haigestus Leon ootamatult ning suri. See tekitas kuulujutte, et isa mürgitas oma poja ise ning sama meelt on ka paljud ajaloolased.
 
== Vaata ka ==
Lisaks juttudele mürgitamisest levisid ka legendid, et Leon pääses. Keisrinna [[Adriana (keisrinna)|Adriana]], aimates oma mehe kurja kavatsust, asendanud Leoni teisikuga, kelle siis Zenon tappiski. Õige Leon elanud saladuskatte all vaimulikuna edasi.
 
* [[Bütsantsi keisrite loend|Büntsantsi keisrite loend]]
* [[Leo I (keiser)|Leo I]]
* [[Zeno]]
* [[Bütsants]]
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Leo I (keiser)|Leo I]]|nimi=[[Ida-Rooma keiser]]|aeg=[[474]]|järgnev=[[Zeno]]}}
493

muudatust