Mikroprotsessor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
 
33. rida:
Jätkuv mikroprotsessorite jõudluse kasv muutis teistliiki arvutite vormid (nt mehaanilised või elektromehaanilised) peaaegu täiesti aegunuks. Ühte või mitut mikroprotsessorit kasutati kõiges alates väikestest manussüsteemidest ja lõpetades [[superarvuti]]tega.
 
Alates 1970. aastate algusest on mikroprotsessorite mahu suuruse kasv järginud [[Moore'i seadus]]t, mis väidab, et transistoritetransistoride arv, mida ühte kiipi mahutada saab, kahekordistub iga kahe aasta tagant. Aastatel 1965–1970 arvestati seda igal aastal kahekordistuvana.
 
=== Personaalarvuti mikroprotsessorite ajalugu ===
72. rida:
 
==Ehitus==
Mikroprotsessorite sisemine ehitus erineb sõltuvalt disaini vanusest ja protosessoriprotsessori otstarbest.
 
[[Integraallülitus]]e (mikrokiibi) keerukus on seotud füüsiliste piirangutega, mis seavad piiri ühele kiibile paigutatavate transistoride arvule,
96. rida:
2005. aastal ilmusid esimesed kahetuumalised protsessorid personaalarvutitesse. Alates 2012. aastast on enamik koduarvuteist ja sülearvutid kahe- või neljatuumaliste protsessoritega ning tööjaamad ja serverid on varustatud nelja-, kuue-, kaheksa-, kümne-, kaheteist- ja kuueteisttuumaliste protsessoritega.
 
Tänapäevaste [[lauaarvuti]]te emaplaadid ei toeta mitut protsessorit, kuid vähene osa tarkvarast suudab ära kasutada mitut protsessorit ja seepärast on neljatuumalised protsessorid täiesti piisavad laua- ja sülearvutitele. AMD tõi välja esimese kaheksatuumalise protsessori lauarvutitelauaarvutite jaoks 2012. aasta alguses, kuid see on seni ainus nii suure tuumade arvuga ning enamikus testides on ikkagi jäänud Inteli samahinnalistele protsessoritele alla.
 
==Vaata ka==