Redaktsioon: 11. juuli 2021, kell 15:46 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. juuli 2021, kell 16:19 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
12. rida: Tamsalu mõisale kuulusid ka [[Sääse mõis\|Sääse]] (''Arkly'') ja [[Händliku mõis\|Händliku karjamõisad]]. == Tamsalu lubjatehas == 1880. aastal alustas Tamsalu mõisaomanik parun [[Ferdinand Ludwig von Uexküll-Güldenband]] lubja põletamist 3 maa-ahjuga, 1898–1900 ehitati lubjatehase esimene Hoffmanni tüüpi ja 1910–1913 teine nn Bocki tüüpi ringahi, mille algsest osast on [[Tamsalu lubjapark\|tänapäeval järel varemed]]. Ferdinand Ludwig von Uexküll-Güldenband suri 1896. aastal, nägemata uute ringahjude valmimist ja lubjatootmise juhtimise võttis üle tema väimees Moritz von Uexküll-Güldenband<ref>{{Netiviide\|autor=Kaljuste, Tiit\|url=https://tehnikamaailm.ee/artikkel/kuidas-lubjapoletamisest-sai-toostusharu\|pealkiri=Kuidas lubjapõletamisest sai tööstus(haru)\|väljaanne=Tehnikamaailm\|aeg=28.05.2019\|vaadatud=16.04.2021}}</ref>. [[Tamsalu lubjatehas]] oli Eesti suurim, 1914. aastal töötas tehases 113 töölist. Toodang turustati peamiselt Peterburis. Mõis riigistati [[1919. aasta maareform]]iga.

Tamsalu mõis: erinevus redaktsioonide vahel