Tamsalu mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Tamsalu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Tamsal'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)</ref>.
== Ajalugu ==
Mõisast on teateid aastast [[1512]]<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|2407}} (vaadatud 23.01.2016)</ref>. 1512. aastal läänistas [[Liivimaa ordu maameister]] [[Wolter von Plettenberg]] selle Wolmar Fircksile. 1517. a müüs Degener von Gylsen Einmanni mõisa koos kahe külaga Kyrkuta ([[Kerguta]]) ja Kadokylla Wolmar Vyrkesile ([[Fricks]]). 1551. aastal vennad Christoph, Wolmar, Johann, Robert ja Berthel Virckes jagasid omavahel [[Einmanni mõis]]a ja kõik isa pärandiga kaasnevad külad ja loovutasid selle vennale Johannile. 1566. aastal kuulus arvatavalt koht, tookordse nimega Tamson Einmanni mõisa külge ja selle omanikuks oli Johann Fircks (Virkes).
28.02.1587 müüs Johann Fricks Tamsalu Hans Lübeckerile, kellelt päris Christopher Burmeister. [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninganna]] [[Kristiina]] kinnitas Tamsalu mõisa kuulumist [[ooberstleitnant]] Christof [[Burmeister]]ile. 1686. aastal pantis Christopher Buhrmeisteri väimees kapten Christoph Magnus Berg Tamsalu mõisa Gerd Georg [[Witte]]le. 1692. aastal loovutas Gert Georg Witte pandi ja lisaks [[Ramma]] küla Otto von [[Rehbinder]]ile, kes omakorda varsti loovutas need Tallinna kaupmehele Claus Johann [[Nottbeck]]ile.
1736. aastal [[Tallinna raad|Tallinna rae]] [[Tallinna rae liikmete loend#Raehärrad ehk senaatorid|raehärra]] Claus Johan Nottbecki pärijad müüsid mõisa lesestunud kontradmirali prouale Agneta [[Gossler]]ile (sünd von [[Burchard]]). Agneta Goslerilt päris [[Moe mõis|Moe]] ja Tamsalu mõisad Ambla kihelkonnas tema tütar Catharina Dorothea von Karketteli (genannt Halliborton) (sünd Gosler) (surn. 1753) ja siis 1762. aastal tema tütar Dorothea Helena von Karkettel (genannt Halliborten). Dorothea Helena Karkettel (surn. 1773) pärijad on tema alaealised kolm tütart Anna Justina, Agneta Dorothea ja Margaretha Helena von Wengen gen Lambsdorff, pärijate eestkostjad müüsid Moe ja Tamsalu mõisad asessor Arend Wilhelm von [[Taube]]le.
1782. aastal pandi Arend Wilhelm von Taubele kuulunud mõisad avalikule müügile, need omandas maanõunik Jacob Heinrich von [[Schwengelm]], kes 1782. aastal loovutas Moe ja Tamsalu mõisad kindralleitnant Georg Johann von [[Friesell]]ile. 1802. aastal päris mõisad Georg Johann von Frieselli (surn. 1788) pärija, tema tütar Elisabeth Charlotta von Löwenstern (teise mehe järgi von [[Wendrich]]). Elisabeth Charlotta von Wendrich pantis ja 1821. aastal müüs Carl von [[Vietinghoff]]ile. 1834. aastal müüs leitnant Carl von Vietinghoff Tamsalu mõisa Charlotte von [[Rehbinder]]ile (sünd von [[Lantinghausen]]). Charlotte Margarethe Helene von Rehbinderi (sünd Lantingshausen) (surn. 1840) lapsed müüsid 1843. aastal Tamsalu mõisa kapten Otto von [[Harpe]]le. 1858. aastal müüs kapten Otto Johann von Harpe mõisa Karl Heinrich von [[Dehn]]ile, kindraladjutant Karl Heinrich von Dehn müüs 1878. aastal Tamsalu mõisa Johannes von [[Nottbeck]]ile.
1881. aastal ostis Tamsalu mõisa 30 000 hõberubla eest parun Ludwig Ferdinand von [[Uexküll-Güldenband]]. Tema surma järel (24.12.1896) olid mõisa pärijad on tema lesk Elisabeth Katharina von Uexküll-Güldenband (sünd von Reese), kaks poega ja kaks tütart (Konrad Gottschalk Reinhold von Uexküll-Güldenband, Ferdinand (Fred) Wilhelm von Uexküll-Güldenband, Christa Mathilde Luise Stephanie von Uexküll-Güldenband, Antonie Marie Sophie Elisabeth von Uexküll-Güldenband). 1915. aastal pärijatevahelisel kokkuleppel sai Tamsalu mõisa Stehhanie von Uexküll-Güldenband<ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17236&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=tamsalu&_xr=eNotjFEOgzAMQ%252B%252BSC0AREsgcYweYIlaVaKUMkn5N3J2W7cuW%252FWyGw1fQToz%252BZxRdB3pLSqKWX416PublIesneiqtc6Aoiz03U0mhRgPIeFWO%252BQZA%252B19d1bHwnELmcO%252FLuTeazvMCjh4m8Q%253D%253D Tamsalu mõis (Ambla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>.
Mõis riigistati [[1919. aasta maareform]]iga.
==Viited==
{{viited}}
9. rida ⟶ 18. rida:
*{{RA mõisaregister|2407}}
*[https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A230/Tamsalu_mois.pdf 109. TAMSALU mõis (Tamsal). Rüütlimõis. Tamsalu k/n], register.muinas.ee
*[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17236&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=tamsalu&_xr=eNotjFEOgzAMQ%252B%252BSC0AREsgcYweYIlaVaKUMkn5N3J2W7cuW%252FWyGw1fQToz%252BZxRdB3pLSqKWX416PublIesneiqtc6Aoiz03U0mhRgPIeFWO%252BQZA%252B19d1bHwnELmcO%252FLuTeazvMCjh4m8Q%253D%253D Tamsalu mõis (Ambla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.163056|EW=26.117778|type=landmark|region=EE}}
| |||