Konstantinos III: erinevus redaktsioonide vahel

Konstantinos oli oma isa [[Herakleios I]] kaasvalitseja ning sai keiser peale viimase surma. Tema ema oli surnud vahetult peale sünnitust. Konstantinos kuulutati ainuvalitsejaks, kuigi isa oli soovinud, et ta oleks võrdne valitseja oma poolvennaga. Herakleiosel oli teisest abielust Martinaga poeg [[Herakleios II|Herakleios]]. Seejuures oleksid mõlemad pojad pidanud austama Martinat emana ja keisrinnana. Keiser Herkleios viibis tihti pealinnast eemal ning seetõttu sai Konstantinos juba varakult valitseja rolliga tuttavaks. Kui isa läks [[622]]. aastal sõtta pärslaste vastu, jäi 10-aastane Konstantinos teda asendama. Mõned aastad hiljem, [[625]].-[[626]]. aasta talvel elas ta üle äreva olukorra, kui pealinn sattus pärslaste ja avaaride piiramisrõngasse. Kuigi avaaridel oli Bütsantsiga sõlmitud rahuleping, ei suutnud nad oma ründepartnerite keelitusele vallutada Euroopa rikkaim linn vastu pidada. Peamiselt Bütsantsi tugeva laevastiku tõttu suutsid bütsantslased rünnaku tagasi tõrjuda.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=125-126}}</ref>

Keiser Konstantinos III ainuvalitsejaperioodist on suhteliselt vähe teada. Esiteks valitses ta väga lühikest aega ning teiseks ei paistnud ta inimesena ka millegagi silma. Oma sajapäevase valitsemisaja pühendas ta intriigidele ja dünastilisele võitlusele, mis varjutas tema jaoks kõik muud probleemid, nende seas ka araablastest tuleneva ohu.<ref name=":0" />

Võimalik, et Konstantinosele sai saatuslikuks otsus nõuda patriarhilt oma isa poolt Martinale jäetud raha väljaandmist. See samm pingestas keisri ja tema võõrasema suhteid veelgi. Konstantinos suri [[25. mai|25. mail]] [[641]]. aastal ootamatult kurguverejooksu. Väga võimalik, et selle põhjuseks võis olla mürgitamine, mille taga oli arvatavasti leskkeisrinna Martina.<ref name=":0" />