Redaktsioon: 4. juuli 2021, kell 15:49 redigeeri 2001:7d0:8400:5580:e4c0:eaa7:7ad1:2c81 (arutelu) Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} thumb\|Pasterze ja Großglockneri massiiv (vasakul) ning Johannisbergi tipp 2014. aastal Ligikaudu 8,4 km pikk '''Pasterze''' on pikim liustik Austrias ja Ida-Alpides. See asub Kärnteni liidumaal Kõrg-Tauerni mäestiku Glockneri rühmas, kohe Austria kõrgeima mäe Großglockneri all. Liustiku pikkus väheneb praegu u. 10 m aastas. Selle maht on kahanenud poole v...'		Redaktsioon: 8. juuli 2021, kell 16:04 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 811 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: [[Pilt:A dying glacier 14776638880 o.jpg\|thumb\|Pasterze ja Großglockneri massiiv (vasakul) ning Johannisbergi tipp 2014. aastal]] Ligikaudu 8,4 km pikk '''Pasterze''' on pikim [[liustik]] [[Austria]]s ja [[Ida-Alpid]]es. See asub [[Kärnteni liidumaa]]l [[Kõrg-Tauern]]i mäestiku [[Glockneri rühm]]as, kohe Austria kõrgeima mäe [[Großglockner]]i all. Liustiku pikkus väheneb praegu u. 10 m aastas. Selle maht on kahanenud poole võrra alates esimestest mõõtmistest 1851. aastal. [[Pilt:Pasterze mit Großglockner.jpg\|thumb\|left\|Pasterze ja Großglockneri massiiv, 1900. aasta postkaart]] Liustik ulatub [[Johannisberg (Kõrg-Tauern)\|Johannisbergi]] tipust (3453 m) 2100 m kõrguseni ~~mere pinnast~~merepinnast. Pasterze moodustab [[Drava]] vasakpoolse lisajõe [[Möll (jõgi)\|Mölli]] lähtekoha. Selle veed toidavad ka [[Stausee Margaritze\|Margaritze veehoidla]]t, mida kasutatakse elektri tootmiseks [[Kaprun]]i hüdroelektrijaamas [[Alpide peaahelik]]ust põhja pool. Nimi ''Pasterze'' on vististi tuletatud sloveeni keelest: ''pasti'', "karjamaa". Tõepoolest, puidu, turba ja õietolmu tuvastamine taanduva liustiku piirkonnas viitab taimestikule ja ka karjamaana kasutamisele viimasel [[Jäävaheaeg\|jäävaheajal]] kuni umbes 1500. aastani eKr.

Pasterze liustik: erinevus redaktsioonide vahel