Saaremaa biennaal: erinevus redaktsioonide vahel

Esimese biennaali põhitemaatika oli ajalugude suhtelisus ja nende fabritseerimine. Ajalugu tõlgendati biennaali näitustel ja konverentsil kui ''konstruktsiooni,'' mida juhivad inimlikud, poliitilis-ideoloogilised, majanduslikud jm huvid. „Ajalugu“ oli ürituse vaatenurgast kontseptualiseeritav suhteliselt passiivse kangana (fabric, fabrique), mida saab markeerida, sündmustega täita ja animeerida. Samal ajal käsitleti ajalugu kui tootmist ja selle produkte  ehk kui „vabrikut“ (Fabrique, vabrik), kus sündmuste valik ja neile ehitatud tähenduste toodang sõltub poliitilistest, majanduslikest jpm huvidest. Ürituse ideoloogias eristati „suurt ajalugu“ (formaliseeritud kirjutatud ajalugu pms suurriikide positsioonilt) „väikestest ajalugudest“ (kodulugu, biograafiad, isiklikud kogemused ja mälestused jmt). Seniseid „ametlikke“ ajalugusid kirjutati üritusel ümber nii kataloogitekstides (Ajaloo Vabrik: [näituse kataloog, 22. juuli - 13. august 1995. a.] = Fabrique d'Histoire / [toimetaja Peeter Linnap; kataloogi kujundus: Eve Linnap; kaas: Peeter Linnap, Jüri Ojaver] [Tallinn]: [Kaasaegse Foto Keskus], 1995 (Tallinn: Uniprint) 119 lk.: ill.; 32 cm) kui ka konverentsikogumikus. Ürituse näitused toimusid Saaremaa muuseumis/ Kuressaare piiskopilinnuse ca 70 ruumis, samuti Kuressaare linnagaleriis ja tulevase teatri toona pooleliolevas hoones. Näitusel osales hulgaliselt maailma tippkunstnikke, sh, Johannas Vuoksenmaa (Soome), Christian Boltanski (Prantsusmaa), Ane Mette Ruge (Taani), Henrik Duncker/ Yrjö Tuunanen (Soome), Aleksei Šulgin (Venemaa), Igor Savtšenko (Valgevene), Susan Trangmar, Jane Mulfinger (Inglismaa), Vibeke Tandberg (Norra), Maria Miesenberger, Sven Westerlund (Rootsi), Jerzy OleksOlek ja Wojciech Prazmowski (Poola), Juris Boiko, Anita Zabilevska, Andrejs Grants (Läti), Mart Viljus, Jaan Toomik, Mati Karmin, DeStudio, Andrus Kõresaar, Piia Ruber, Piret Räni, Marko Laimre jt (Eesti).

„Ajaloo vabriku“ konverents keskendus ajalugude suhtelisuse rõhutamisele ja sellenende pidevale ümberkirjutamisvajaduseleümberkirjutamise vajadusele. Arutleti nii suurete ja väikeste ajalugude- kui ka ajaloo atribuutide (muuseumid, ausambad, ajalookritus jne) üle. Konverentsi peaesinejaks oli ameerika legendaarne kunstifilosoof, Rice University õppejõud ja New Yorgi School of Visual Arts (SVA) kunstikriitika osakonna asutaja professor Thomas McEvilley. Konverentsi tihedas programmis osalesid loengutega veel Jan-Erik Lundström (Rootsi), John Stathatos (UK/ Kreeka), Eric Kluitenberg (Holland), Alain Willaume (Prantsusmaa), Mette Sandbye (Taani), Vaclav Macek (Slovakkia), Altti Kuusamo, Asko Mäkela ja Kaija Kaitavuori (Soome), Helena Demakova (Läti), Tatjana Salzirn (Venemaa) jpt.