Budistlik meditatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Toim., täiend., täpsust. |
|||
29. rida:
== Läbinägemise arendamine ==
[[Analüüsiv vaatlus|Läbinägemise]] (''vipassana'') arendamine toimub järjestikuste teadvusseisunditeni (''jhāna'') jõudmisel. Viis ''
# mõtlemine ehk tähelepanu koondamine (''vitakka''),
# läbiuurimine ehk rakendamine (''vicāra''),
# rõõm (''pīti''),
# õnnetunne (''sukhavedanā''),
# meele ühtesuunatus ehk keskendatus (''cittas'ekaggatā'').
Iga järgneva osa arendamisel loobutakse eelmisest osast/omadusest.<ref>Laṭukikopama-sutta, [[Majjhima-nikāya|MN]] 66.[https://www.dhammatalks.org/suttas/MN/MN66.html]</ref>''
''[[Dhyāna|Jhānad]]'' on järjestikku selginevad teadvusseisundid, mis sisaldavad viie ''jhāna'' teguri ''(jhānaṅga)'' kombinatsioone.<ref>Jhānavibhaṅga Vb 12.</ref> Eristatakse nelja vormiga seotud ''jhāna''<nowiki>'</nowiki>t'' (rūpa-jhāna)'' ja nelja vormideta ''jhāna''<nowiki>'</nowiki>t ''(arūpa-jhāna)''.<ref>Jhāna Sutta ([[Aṅguttara-nikāya|AN]] 9.36)[https://www.dhammatalks.org/suttas/AN/AN9_36.html]; Anupada Sutta ([[Majjhima-nikāya|MN]] 111)[https://www.dhammatalks.org/suttas/MN/MN111.html], Samādhaṅga Sutta ([[Aṅguttara-nikāya|AN]] 5:28)[https://www.dhammatalks.org/suttas/AN/AN5_28.html] jm.</ref>
''[[Dhyāna|Jhānade]]'' saavutamine ei ole eesmärgiks omaette, oluline on sel puhul pigem vastavate seisundite kasutamine.<ref>Anupada Sutta, [[Majjhima-nikāya|MN]] 111.[https://www.dhammatalks.org/suttas/MN/MN111.html]</ref>
== Keskendumistehnikad ==
|