Redaktsioon: 2. aprill 2021, kell 23:21 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust wikidata infokast ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 6. juuli 2021, kell 22:16 redigeeri eemalda Pt (arutelu \| kaastöö) 131 muudatust Näpuviga aastaarvus Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
37. rida: Arvamused Satie' kohta lahknevad. Praegugi nimetavad ühed teda geeniuseks, teised šarlataniks. Satie heitis publikule, kultuurile ja eriti kriitikutele, keda ta välja naeris, ühe väljakutse teise järel. Satie' varajased teosed, eriti "Kolm gümnopeediat" klaverile (~~1877~~1888), põhinevad nonakordide järgnevuste vabal kasutamisel, kuid sarnane võte leidub ka [[César Franck]]il ja [[Emmanuel Chabrier]]'l. Satie võttis esimesena kasutusele kvartide järgi üles ehitatud akordijärgnevused. See võte esines esimest korda tema teoses "Tähtede poeg" ([[1891]]). Seda laadi avastused võtsid üle praktiliselt kõik prantsuse heliloojad. Võib öelda, et Satie ennetas paljut sellest, mis on iseloomulik prantsuse modernistlikule muusikale. ==Teosed==

Erik Satie: erinevus redaktsioonide vahel