Negative Dialektik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida:
Sõnastus "[[negatiivne dialektika]]" on traditsioonivastane. Juba [[Platon]]il tahab [[dialektika]], et negatiivse kaudu sugeneks positiivne. Hiljem hakati seda nimetama [[eituse eitus]]eks. See raamat tahab vabastada dialektika jaatavast olemusest, jättes alles kogu selle määratletuse, ja pealkirja lahti seletada.
Selleni, mis valitseva ettekujutuse järgi [[filosoofia]]st on alus, jõuab autor alles palju põhjal, mida arvatakse sel alusel põhinevat. Kriitika alla satuvad nii
Ei anta ainult autori materiaalsete tööde [[metodoloogia]]t. Negatiivse dialektika järgi ei ole materiaalsete tööde ja negatiivse dialektika vahel pidevust. Küll aga tuleb käsitluse alla nendevaheline katkelisus ning sellest tulenev juhatus mõtlemisele. Meetodit ei põhjendata, vaid õigustatakse. Autor paneb võimeid mööda kaardid lauale, aga see pole veel mäng.
Kui [[Walter Benjamin]] luges raamatu "[[Metakritik der Erkenntnistheorie]]" viimast peatükki, arvas ta, et selleks et veenvalt jõuda konkreetse filosofeerimiseni, tuleb läbida abstraktsuse jääkõrb. Negatiivne dialektika näitab seda teekonda retrospektiivselt. Konkreetsuseni jõuti kaasaegses filosoofias enamasti ainult pettusega. See suuresti abstraktne tekst aitab selgitada autori konkreetset meetodit ning aitab ka kaasa [[autentsus]]ele. [[Esteetika]]s räägitakse viimasel ajal [[antidraama]]st ja [[antikangelane|antikangelasest]], negatiivset dialektikat võiks nimetada antisüsteemiks.
{{pooleli}}
| |||