Andrew Fire: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
35. rida:
Fire kolis [[Inglismaa]]le [[Cambridge]]'i, Helen Hay Whitney järeldoktoraadi programmi raames. Temast sai Nobeli preemia laureaadi bioloog [[Sydney Brenner]]i juhitud [[Meditsiiniuuringute Nõukogu]] molekulaarbioloogia laboratooriumi liige.
 
Aastatel 1986–2003 oli Fire [[Maryland]]i osariigis [[Baltimore]]'is Washingtoni Carnegie Instituudi [[embrüoloogia]] osakonna töötaja. Esialgne töö kaheahelalise RNA kui geenivaigistuse käivitaja kohta avaldati ajal, kui Fire ja tema rühm töötasid Carnegie laborites. <ref name="Stanford School of Medicine">{{Cite web|url=http://mednews.stanford.edu/fire/|title=Andrew Fire wins 2006 Nobel Prize in Physiology or Medicine|publisher=Stanford School of Medicine|date=02.10.2006|access-date=02.10.2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20061010085000/http://mednews.stanford.edu/fire/|archive-date=10.10.2006}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://web.archive.org/web/20061010085000/http://mednews.stanford.edu/fire/ "Andrew Fire wins 2006 Nobel Prize in Physiology or Medicine"]. Stanford School of Medicine. 2006-10-02. Archived from [http://mednews.stanford.edu/fire/ the original] on 10.10.2006<span class="reference-accessdate">. Retrievedvaadatud <span class="nowrap">02.10.2006</span></span>.</cite></ref> Fire sai 1989. aastal [[Johns Hopkinsi ülikool]]i bioloogia osakonna abiprofessoriks ja liitus [[Stanfordi ülikool]]iga 2003. aastal.
 
Fire on [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] ning [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liige. Ta töötab ka teadusnõustajate nõukogus ja riiklikus biotehnoloogia keskuses.