Vikipeedia

Saaremaa biennaal: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Linnapp (arutelu | kaastöö)
300 muudatust
Resümee puudub
Linnapp (arutelu | kaastöö)
300 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
'''Saaremaa biennaal''' on aastast 1995 (1992) [[Saaremaa|Saaremaal]] Kuressaares toimuv rahvusvaheline kunstisündmus. Biennaali esimesed eestvedajad olid [[Peeter Linnap]] ja [[Eve Kiiler]] (siis Eve Linnap), kes laiendasid 1992. aastal koos Anti Kuus’iga korraldatud Saaremaa fotofestivali formaati teiste kunstimeediumidega ning koondasid kaasaegse rahvusvahelise kaasaegse kunsti tipptööd akuutsete temaatikate (Ajaloo vabrik, Invasioon jm) ümber. Biennaale aitasid teostada Linnapite üliõpilased, kes toona moodustasid koolkonnana tuntud rühmituse "Faculty of Taste" ja "Mobil-galerii".
 
Saaremaa biennaale peetakse eesti kaasaegse kunsti üheks kõige olulisemaks alguspunktis. Biennaalide vahendusel sai Eestis pärast 50 aastast ühiskondlikku suletust vaadata kõige kaasaegsemat kunsti, mis 1990tel oli eeskätt rahvusvaheline ühiskonna- ja meediakriitiline postmodernne looming. Saaremaa biennaali jõujoontes sündis arvukalt uut tüüpi teoseid ning käivitusid fotograafia-alast kõrgharidust andvad akadeemilised üksused üli- ja kõrgkoolides "Pallas" (al 1997) ja EKA (al 1998).
 
'''Saaremaa fotofestival toimus 1992.a.''' Selle kutsus ellu kohalik ettevõtja Anti Kuus, ürituse kunstiline juht oli Peeter Linnap ja näituste kuraatoriks oli Eve Linnap (Kiiler). Näitused toimusid pms Saaremaa muuseumis ja erinevates ümberkaudsetes hoonetes. Väljapanek „Visioone ääremaadelt“ oli kokkuvõtlik ülevaade Baltimaade uusimast fotograafiast ja „Some European Outlooks“ pakkus meie ja rahvusvahelisele vaatajale tutvumiseks Skandinaaviamaade, Suurbritannia jpt riikide fotokunsti. Tuntud nimedest olid esindatud Martin Parr, Robin Dance ja David Bate Inglismaalt, Jorma Puranen Soomest Johny Jensen Taanist jpt. Festivali konverentsil esinesid Michael Köhler (Saksamaa), Robert Meyer (Norra), David Bate (UK), Kati Lintonen (Soome), Lindsay Lewis (Šotimaa) jt.
I Saaremaa biennaal toimus 1995.a. ja kandis nime "Ajaloo Vabrik"<ref>http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/99juuli_k8.htm (vaadatud 29.01.2013)</ref>.
 
 
Esimese biennaali põhitemaatika oli ajalugude suhtelisus ja nende fabritseerimine. Ajalugu tõlgendati biennaali näitustel ja konverentsil kui ''konstruktsiooni,'' mida juhivad inimlikud, poliitilis-ideoloogilised, majanduslikud jm huvid. „Ajalugu“ oli ürituse vaatenurgast kontseptualiseeritav suhteliselt passiivse kangana (fabric, fabrique), mida saab markeerida, sündmustega täita ja animeerida. Samal ajal käsitleti ajalugu kui tootmist ja selle produkte  ehk kui „vabrikut“ (Fabrique, vabrik), kus sündmuste valik ja neile ehitatud tähenduste toodang sõltub poliitilistest, majanduslikest jpm huvidest. Ürituse ideoloogias eristati „suurt ajalugu“ (formaliseeritud kirjutatud ajalugu pms suurriikide positsioonilt) „väikestest ajalugudest“ (kodulugu, biograafiad, isiklikud kogemused ja mälestused jmt). Seniseid „ametlikke“ ajalugusid kirjutati üritusel ümber nii kataloogitekstides (Ajaloo Vabrik: [näituse kataloog, 22. juuli - 13. august 1995. a.] = Fabrique d'Histoire / [toimetaja Peeter Linnap; kataloogi kujundus: Eve Linnap; kaas: Peeter Linnap, Jüri Ojaver] [Tallinn]: [Kaasaegse Foto Keskus], 1995 (Tallinn: Uniprint) 119 lk.: ill.; 32 cm) kui ka konverentsikogumikus. Ürituse näitused toimusid Saaremaa muuseumis/ Kuressaare piiskopilinnuse ca 70 ruumis, samuti Kuressaare linnagaleriis ja tulevase teatri toona pooleliolevas hoones. Näitusel osales hulgaliselt maailma tippkunstnikke, sh, Johannas Vuoksenmaa (Soome), Christian Boltanski (Prantsusmaa), Ane Mette Ruge (Taani), Henrik Duncker/ Yrjö Tuunanen (Soome), Aleksei Šulgin (Venemaa), Igor Savtšenko (Valgevene), Susan Trangmar, Jane Mulfinger (Inglismaa), Vibeke Tandberg (Norra), Maria Miesenberger, Sven Westerlund (Rootsi), Jerzy Oleks ja Wojciech Prazmowski (Poola), Juris Boiko, Anita Zabilevska, Andrejs Grants (Läti), Mart Viljus, Jaan Toomik, Mati Karmin, DeStudio, Andrus Kõresaar, Piia Ruber, Piret Räni, Marko Laimre jt (Eesti).
 
'''Saaremaa fotofestivali (1992) kohta ilmunud artikleid:'''
„Ajaloo vabriku“ konverents keskendus ajalugude suhtelisuse rõhutamisele ja selle pidevale ümberkirjutamisvajadusele. Arutleti nii suurete ja väikeste ajalugude- kui ka ajaloo atribuutide (muuseumid, ausambad, ajalookritus jne) üle. Konverentsi peaesinejaks oli ameerika legendaarne kunstifilosoof, Rice University õppejõud ja New Yorgi School of Visual Arts (SVA) kunstikriitika osakonna asutaja professor Thomas McEvilley. Konverentsi tihedas programmis osalesid loengutega veel Jan-Erik Lundström (Rootsi), John Stathatos (UK/ Kreeka), Eric Kluitenberg (Holland), Alain Willaume (Prantsusmaa), Mette Sandbye (Taani), Vaclav Macek (Slovakkia), Altti Kuusamo, Asko Mäkela ja Kaija Kaitavuori (Soome), Helena Demakova (Läti), Tatjana Salzirn (Venemaa) jpt.
 
1.   Henning Hansen. Saaremaa fotofestival. KATALOG quarterly photography magazine, 1992, March, p. 53-55.
I Saaremaa Biennaali toetasid Avatud Eesti Fond ja selle allasutused, Rootsi Instituut, Briti Nõukogu, Eesti Kultuuriministeerium, paljude riikide fondid, Saaremaa muuseum, eraisikud ja firmad.
 
2.   Kristiina Kuisma. Kiellety on nyt makeinta. „Aamulehti“ (Soome), 1992, 21.heinäkuuta
Ajaloo vabrikut külastas Saaremaa muuseumi statistika põhjal ca 60.000 inimest. Ajaloo Vabriku kohta ilmus rahvusvahelises pressis ja kodumaises ajakirjanduses ca 80 artiklit jm kirjutist. Biennaalist tehti kokku 3 televisioonisaadet Ajaloo Vabrik, Ajaloo Vabrik 2: Dokument kunstis ja Ajaloo vabrik 3: Peeter Linnapi intervjuu Thomas McEvilley'ga. Ühe saate tegi ka Reklaamitelevisioon (Rež. Jaanus Nõgisto, dir Toomas Lepp).
 
3.   Peeter Linnap. Fotoaken Euroopasse. Almanahh Kunst, 1993, nr.1, lk.19-24
'''Telesaated Saaremaa biennaalist "Ajaloo Vabrik":'''
 
4.   Kati Lintonen. Saaremaa fotofestival. Valokuva 1992, nr.5, s.5
https://arhiiv.err.ee/vaata/ajaloo-vabrik-fotokunst-ja-ajalugu
 
5.   Tõnu Noorits. Pildikesi näituselt. „Liivimaa kroonika“, 1992, 23.juuli.
https://arhiiv.err.ee/vaata/ajaloo-vabrik-dokument-kunstis/same-series
 
6.   Peeter Tooming. Salamisi Saaremaale. Fotofestivalile. “Päevaleht” 23. VII 1992
https://arhiiv.err.ee/vaata/ajaloo-vabrik-thomas-mcevilley-kunst-ja-ajalugu/same-series
 
7.   Peeter Tooming. Linnap – Wanted! Liivimaa kroonika 1992, 27.august
 
8.   Saaremaa fotofestival Kuressaare 17.-19.07.1992. EE Küsimustele vastasid Anti Kuus – festivali peakorraldaja, Peeter Linnap – kunstiline juht. „EE“, 1992, 3.juuli.
 
9.  Saaremaal tuleb rahvusvaheline fotofestival. Vaba eestlane, 1992, 14.juuli
 
10. „Oma saar“, 1992, 18.juuli
 
11. „Oma saar“, 1992, 15.juuli
 
12. „Sirp“, 1992, 17.juuli
 
 
'''Filmid:'''
 
Peeter Tooming. „Salamisi Saaremaale“. Tallinnfilm, 10min.
 
 
Saaremaa biennaale peetakse eesti kaasaegse kunsti üheks kõige olulisemaks alguspunktis. Biennaalide vahendusel sai Eestis pärast 50 aastast ühiskondlikku suletust vaadata kõige kaasaegsemat kunsti, mis 1990tel oli eeskätt rahvusvaheline ühiskonna- ja meediakriitiline postmodernne looming. Saaremaa biennaali jõujoontes sündis arvukalt uut tüüpi teoseid ning käivitusid fotograafia-alast kõrgharidust andvad akadeemilised üksused üli- ja kõrgkoolides "Pallas" (al 1997) ja EKA (al 1998).
 
'''I Saaremaa biennaal toimus 1995.a. ja kandis nime "Ajaloo Vabrik".'''
 
Esimese biennaali põhitemaatika oli ajalugude suhtelisus ja nende fabritseerimine. Ajalugu tõlgendati biennaali näitustel ja konverentsil kui ''konstruktsiooni,'' mida juhivad inimlikud, poliitilis-ideoloogilised, majanduslikud jm huvid. „Ajalugu“ oli ürituse vaatenurgast kontseptualiseeritav suhteliselt passiivse kangana (fabric, fabrique), mida saab markeerida, sündmustega täita ja animeerida. Samal ajal käsitleti ajalugu kui tootmist ja selle produkte  ehk kui „vabrikut“ (Fabrique, vabrik), kus sündmuste valik ja neile ehitatud tähenduste toodang sõltub poliitilistest, majanduslikest jpm huvidest. Ürituse ideoloogias eristati „suurt ajalugu“ (formaliseeritud kirjutatud ajalugu pms suurriikide positsioonilt) „väikestest ajalugudest“ (kodulugu, biograafiad, isiklikud kogemused ja mälestused jmt). Seniseid „ametlikke“ ajalugusid kirjutati üritusel ümber nii kataloogitekstides (Ajaloo Vabrik: [näituse kataloog, 22. juuli - 13. august 1995. a.] = Fabrique d'Histoire / [toimetaja Peeter Linnap; kataloogi kujundus: Eve Linnap; kaas: Peeter Linnap, Jüri Ojaver] [Tallinn]: [Kaasaegse Foto Keskus], 1995 (Tallinn: Uniprint) 119 lk.: ill.; 32 cm) kui ka konverentsikogumikus. Ürituse näitused toimusid Saaremaa muuseumis/ Kuressaare piiskopilinnuse ca 70 ruumis, samuti Kuressaare linnagaleriis ja tulevase teatri toona pooleliolevas hoones. Näitusel osales hulgaliselt maailma tippkunstnikke, sh, Johannas Vuoksenmaa (Soome), Christian Boltanski (Prantsusmaa), Ane Mette Ruge (Taani), Henrik Duncker/ Yrjö Tuunanen (Soome), Aleksei Šulgin (Venemaa), Igor Savtšenko (Valgevene), Susan Trangmar, Jane Mulfinger (Inglismaa), Vibeke Tandberg (Norra), Maria Miesenberger, Sven Westerlund (Rootsi), Jerzy Oleks ja Wojciech Prazmowski (Poola), Juris Boiko, Anita Zabilevska, Andrejs Grants (Läti), Mart Viljus, Jaan Toomik, Mati Karmin, DeStudio, Andrus Kõresaar, Piia Ruber, Piret Räni, Marko Laimre jt (Eesti).
 
„Ajaloo vabriku“ konverents keskendus ajalugude suhtelisuse rõhutamisele ja selle pidevale ümberkirjutamisvajadusele. Arutleti nii suurete ja väikeste ajalugude- kui ka ajaloo atribuutide (muuseumid, ausambad, ajalookritus jne) üle. Konverentsi peaesinejaks oli ameerika legendaarne kunstifilosoof, Rice University õppejõud ja New Yorgi School of Visual Arts (SVA) kunstikriitika osakonna asutaja professor Thomas McEvilley. Konverentsi tihedas programmis osalesid loengutega veel Jan-Erik Lundström (Rootsi), John Stathatos (UK/ Kreeka), Eric Kluitenberg (Holland), Alain Willaume (Prantsusmaa), Mette Sandbye (Taani), Vaclav Macek (Slovakkia), Altti Kuusamo, Asko Mäkela ja Kaija Kaitavuori (Soome), Helena Demakova (Läti), Tatjana Salzirn (Venemaa) jpt.
 
I Saaremaa Biennaali toetasid Avatud Eesti Fond ja selle allasutused, Rootsi Instituut, Briti Nõukogu, Eesti Kultuuriministeerium, paljude riikide fondid, Saaremaa muuseum, eraisikud ja firmad.
 
Ajaloo vabrikut külastas Saaremaa muuseumi statistika põhjal ca 60.000 inimest. Ajaloo Vabriku kohta ilmus rahvusvahelises pressis ja kodumaises ajakirjanduses ca 80 artiklit jm kirjutist. Biennaalist tehti kokku 3 televisioonisaadet Ajaloo Vabrik, Ajaloo Vabrik 2: Dokument kunstis ja Ajaloo vabrik 3: Peeter Linnapi intervjuu Thomas McEvilley'ga. Ühe saate tegi ka Reklaamitelevisioon (Rež. Jaanus Nõgisto, dir Toomas Lepp).
 
'''Telesaated Saaremaa biennaalist "Ajaloo Vabrik":'''
 
<nowiki>https://arhiiv.err.ee/vaata/ajaloo-vabrik-fotokunst-ja-ajalugu</nowiki>
 
<nowiki>https://arhiiv.err.ee/vaata/ajaloo-vabrik-dokument-kunstis/same-series</nowiki>
 
<nowiki>https://arhiiv.err.ee/vaata/ajaloo-vabrik-thomas-mcevilley-kunst-ja-ajalugu/same-series</nowiki>
 
"Fabrique d`Histoire", 20 min, Rez.J.Nõgisto. Eeter: 4.Oktoober,1995, Reklaamitelevisioon,
31. rida ⟶ 67. rida:
 
 
'''Rahvusvaheline Press 1995 - Ajakirjad, ajalehed (valik)'''
 
1.  Thomas McEvilley,  "The Pendulum Swings"; "Art in America",1996,march
 
2.  John Stathatos,  "Fabrique d`Histoire: The First Saaremaa Biennale"; "European Photography", 1995 Fall / Winter (Saksamaa)
1.  Thomas McEvilley,  "The Pendulum Swings"; "Art in America",1996,march
 
23.  Helle John StathatosDamsgaard,  "Fabrique d`Histoire: The First Saaremaa Biennale"; "European PhotographyKATALOG", 1995, Fall / WinterSeptember (SaksamaaTaani)
 
34.  Kaija Helle DamsgaardKaitavuori,  "FabriqueHistorian d`HistoireKudeissa"; "KATALOGTaide", 1995, September (TaaniSoome)
 
5.  Mette Sandbye, "Historiefabrikken", Weekendavisen, 11.-17.08.95 (Taani)
4.  Kaija Kaitavuori,  "Historian Kudeissa"; "Taide", 1995,September (Soome)
 
6.  Harri Päivasaari, "Historian liukuhihnalta oman elämän sankareiksi", "Helsinkin Sanomat", 29.07.95 (Soome)
5.  Mette Sandbye, "Historiefabrikken", Weekendavisen, 11.-17.08.95 (Taani)
 
7. Harri Päiväsaari. "Postmodernismi on vapautusliike". ”Helsinkin Sanomat” 29. VII 1995.
6.  Harri Päivasaari, "Historian liukuhihnalta oman elämän sankareiksi", "Helsinkin Sanomat", 29.07.95 (Soome)
 
8.  Heie Treier, "The recipe for arranging a Biennale" "Imago - Another European  Photography", 1995,Sept. (Slovakkia)
7. HarriPäiväsaari. "Postmodernismi on vapautusliike". ”Helsinkin Sanomat” 29. VII 1995.
 
9.  Igor Savchenko, "Fabrika Istorii I", "Mastatsva",1995,nr.11 (Valgevene)
8.  Heie Treier, "The recipe for arranging a Biennale" "Imago - Another European Photography", 1995,Sept. (Slovakkia)
 
910.  Igor Savchenko, "Fabrika Istorii III", "Mastatsva",1995,nr.1112 (Valgevene)
 
11. Sonata Zalneravičiute, "Istorijos Fabrikas"; "7 Meno Dienos (Leedu), 11.09.1995  
10. Igor Savchenko, "Fabrika Istorii II", "Mastatsva",1995,nr.12 (Valgevene)
 
11. Sonata Zalneravičiute, "Istorijos Fabrikas"; "Meno Dienos (Leedu), 11.09.1995  
 
'''Eesti Press 1995 (valik)'''
 
12. Heie Treier, "Biennaali organiseerimise retsept", "Vikerkaar",1995,nr.11
'''Eesti Press'''
 
1113. Heie Treier, "BiennaaliFabrique organiseerimised`Histoire: retseptkokkuvõte", "VikerkaarKunst",19951996,nr.111.
 
14. Peeter Linnap, "Ajaloo Vabrik", "Kultuurileht", 4.08.95
12. Heie Treier, "Fabrique d`Histoire: kokkuvõte", "Kunst",1996,nr.1.
 
1315. PeeterThomas LinnapMcEvilley, "Ajaloo Vabrikkangas kootakse ümber", intervjuu H.Treierile, "KultuurilehtEesti Ekspress", 411.08.95
 
1416. ThomasVappu McEvilleyVabar, "Ajaloo kangas kootakse ümberTunnetamisest", Õntervjuu H.Treierile, "Eesti EkspressKultuurileht",11.08.95
 
1517. VappuKarin VabarHallas, "AjalooAjaloovabrikandi Tunnetamisestmõtteid Muuseumidest I", "Kultuurileht",111.0809.95
 
1618. Karin Hallas, "Ajaloovabrikandi mõtteid Muuseumidest III", "Kultuurileht",18.09.95
 
1719. KarinBarbi HallasPilvre, "Ajaloovabrikandi"Ajaloo mõtteidVabrik" Muuseumidesttegi IIajalugu", "KultuurilehtEesti Ekspress",8 4.0908.95
 
1820. BarbiPiret PilvreRäni, ""AjalooAjuloputus Vabrik"Eesti tegi ajalugukunstile", "Eesti EkspressAeg", 419.0807.95
 
1921. Piret Räni, "AjuloputusKäivitati Eestiajaloo kunstiletööstuslik tootmine", "Eesti Aeg",19 2.0708.95
 
1822. PiretPille-Riin RäniRaudpats, "KäivitatiAjaloo ajalooartelli tööstuslik tootminetöövõitudest", "Eesti Aeg", 216.08.95
 
2023. Pille-Riin Raudpats, "AjalooLahti artellisaada töövõitudestääremaal kükitaja tundest", "Eesti AegSakala", 1619.08.95
 
24. Ants Juske, "Viktoriaanlik biennaal Saaremaal", "Pühapäevaleht", 5.08.95
21. Pille-Riin Raudpats, "Lahti saada ääremaal kükitaja tundest", "Sakala",19.08.95
 
2225. AntsLinnar JuskePriimägi, "ViktoriaanlikNägemine biennaalja Saaremaallugemine", "Pühapäevaleht", 512.08.95
 
2326. LinnarRaivo PriimägiKelomees, "NägemineKunstiajalugu jakui lugemineseltskondade sõda", "PühapäevalehtEesti Ekspress", 124.08.95
 
2427. RaivoHeie KelomeesTreier, "KunstiajaluguMida kuiteha seltskondadeViktoriga:Võitja sõdafenomen kunstis", "Eesti Ekspress", 428.08.95
 
2528. HeieHasso TreierKrull, "MidaIgavus tehaja ViktorigaVägivald:Võitjaväikese fenomenfotograafia kunstistoetuseks", "Eesti Ekspress",28 4.08.95
 
2629. HassoKaija KrullKaitavuori, "IgavusSecond-hand Kunstiajalugu: Malraux fantaasiamuuseum ja Vägivald:väikeseImants fotograafiaTillers`i toetuseksDiaspora", "Eesti Ekspress", 425.08.95
 
30. Mari Sobolev, "Fabrique d`Histoire", "Eesti Sõnumid", 29.07.95
27. Kaija Kaitavuori, "Second-hand Kunstiajalugu: Malraux fantaasiamuuseum ja Imants Tillers`i Diaspora", "Eesti Ekspress", 25.08.95
 
2831. Mari Sobolev, "FabriqueAjaloo d`HistoireArtell", "Eesti Sõnumid", 2916.0708.95
 
2932. MariKaie SobolevSaar, "AjalooMis Artellon Aeg, mis ajalugu", "EestiOma SõnumidSaar",1621.0807.95
 
3033. Kaie Saar, "MisKesknädalane on Aeg, mis ajaluguKüstilus", "Oma Saar",2126.07.95
 
34. Rein Tootma, "Eesti kõigi aegade suurimat moodsa kunsti näitust nimetas Ameerika kunstiteadlane sajandi näituseks", "Meie Maa",28.07.95
31. Kaie Saar, "Kesknädalane Küstilus", "Oma Saar",26.07.95
 
35. Risto Kukk, "Ajaloo Vabrik töötab täisvõimsusel", "Meie Maa",1995,25.07.
32. Rein Tootma, "Eesti kõigi aegade suurimat moodsa kunsti näitust nimetas Ameerika kunstiteadlane sajandi näituseks", "Meie Maa",28.07.95
 
3336. Risto"Kuressaare: Kukk,kas "Ajaloo Vabrik töötabtegi täisvõimsuselväikelinnast maailamlinna?", "Meie Maa",1995 Juhtkiri,2527.07.95
 
37. Saaremaa biennaalil avatakse "Ajaloo artell", "Kultuurileht",21.07.95
34. "Kuressaare: kas Ajaloo Vabrik tegi väikelinnast maailamlinna?", "Meie Maa", Juhtkiri,27.07.95
 
38. Saaremaa Biennaal`95, "Valokuva", Finnish Photography magazine,1995,Nr.4
35. Saaremaa biennaalil avatakse "Ajaloo artell", "Kultuurileht",21.07.95
 
3639. Saaremaa Biennaal`95, "ValokuvaKATALOG", Finnish Photography magazineDenmark,1995,Nr.4 March
 
40. "Ajaloo Vabrik - Fabrique d`Histoire", raamatureklaam, "Kultuurileht",8.07.95
37. Saaremaa Biennaal`95, "KATALOG", Denmark,1995, March
 
41. "Saarlastele pakutakse Euroopa moodsat kunsti", "Meie Maa",21.07.95
38. "Ajaloo Vabrik - Fabrique d`Histoire", raamatureklaam, "Kultuurileht",8.07.95
 
42. "Saaremaa Biennaal`95 - Kuressaare"; "Fotoleht", Nr.11,1995
39. "Saarlastele pakutakse Euroopa moodsat kunsti", "Meie Maa",21.07.95
 
43.  Kaie Saar,"Nüüdisaegne kunst keskaegses linnuses", "Oma Saar",25.07.95
40. "Saaremaa Biennaal`95 - Kuressaare"; "Fotoleht", Nr.11,1995
 
44. "Saaremaa Kunstibiennaal Fabrique d`Histoire", "Eesti Päevaleht",21.07.95
41. Kaie Saar,"Nüüdisaegne kunst keskaegses linnuses", "Oma Saar",25.07.95
 
4245. "SaaremaaAjaloo KunstibiennaalVabrik Fabriqueuurib d`Histoiremälestuste konstrueerimist", "Eesti PäevalehtEkspress", 21.07.95
 
4346. "AjalooFabrique Vabrik uurib mälestuste konstrueerimistd`Histoire", "Eesti EkspressKultuurileht", 2114.07.95
 
4447. "FabriqueHomme d`HistoireAlgab Saaremaa Biennaal", "Kultuurileht", 1421.07.95
 
48. Saaremaa Biennale`95 /"Fabrique d`Histoire", "Photofile",1995,September(Austr.a)
45. "Homme Algab Saaremaa Biennaal", "Kultuurileht", 21.07.95
 
4649. Saaremaa BiennaleBiennaali`95 /"Fabriquekorrladajad d`Histoire"tänavad..., "PhotofileKultuurileht",1995,September(Austr8.a)09.95
 
50. Areen, "Eesti Ekspress", 28.07.95
47. Saaremaa Biennaali`95 korrladajad tänavad..., "Kultuurileht",8.09.95
 
51. Varblane, Reet. Ajaloo Vabrik ja artell Saaremaal. “Postimees” 16. VIII 1995.  
48. Areen, "Eesti Ekspress", 28.07.95
 
 
'''II Saaremaa biennaal''' toimus 1997.a. Kuressaares ja kandis nime '''"Invasioon"<ref name="EE" />'''.
 
Kui esimese biennaali teema oli kontseptualiseeritud AJA ja aja üleskirjutamise kaudu (ajalood, mälu, biograafia) siis II biennaal tegeles kokkuvõtlikult öeldes RUUMIGA, täpsemalt ruumi territorialiseerimise kaudu - poliitilise geograafia mõisteväljaga. Invasiooni käsitleti üritusel ja selle konverentsil nii klassikalise sissetungi või territoriaalse ülevõtmisena - kui agressiooni või infektsiooni tähenduses. 1997.aastaks oli Eestis alles vabanetud võõrvägede viimastestki kohalolekust, mis tingis kõrgendatud huvi selle temaatika vastu. Biennaali peanäitus toimus taaskord Kuressaare piiskopilinnuses, satelliitnäitusi eksponeeriti seekord peale Saaremaa muuseumi ka Jahimeeste klubis jm. Kunstnikke oli „Invasioonil“ seekord kohal Mehhikost (Julio Orozco), Kuubalt (Ernesto Pujol ja Maria Magdalena Campos-Pons), Lõuna-Aafrika Vabariigist (Chickenman Mkhize), USA-st (Victor Burgin), Suurbritanniast (Roger Palmer, judith Goddard), Iirimaalt (Anthony Haughey), Poolast (Roman Stanczak), (Hispaaniast (Joan Fontcuberta), Leedust (Deimontas Narkevicius, Gintautas Martynaitis), Lätist (Anta Pence, Kristaps Gelzis), Rootsist (Martin Sjöberg, Ann Sofi Siden, Maria Hedlund, Felix Gmelin), Prantsusmaalt (Colonel ja Thierry Geoffroy), Soomest (Jan Kaila, Lauri Astala), Kreekast (Lizzie Calligas), Ukrainast/ Saksamaalt (Boris Mihhailov), Belgiast (Francis Alys). Eesti kunstnikest esinesid biennaalil Andrus Kõresaar, Killu Sukmit, Jaanus Valt, Mart Viljus, Marko Laimre, Mari Laanemets, Anto Juske, Peeter Allik jt.
Invasiooni konverentsil esinesid Victor Burgin (peaesineja USA/ UK), Andrew Benjamin (UK/ AU), Gertrud Sandqvist ja Maria Lind (Rootsi), Iveta Boiko (Läti), Deborah Ely (Austraalia), Joan Fontcuberta (Hispaania), Marta Kuzma (Ukr/ USA), Maaretta Jaukkuri (Soome), Nigel Warwick (Poola/ GB), Francette Pacteau (Prantsusmaa/ USA), Colonel (Prantsusmaa/ Taani), Lizzie Calligas (Kreeka) jpt. Eestist esinesid Anti Randviir (TÜ Semiootikaosakond), Virve Sarapik, Peeter Linnap jpt.
 
Invasiooni konverentsil esinesid Victor Burgin (peaesineja USA/ UK), Andrew Benjamin (UK/ AU), Gertrud Sandqvist ja Maria Lind (Rootsi), Iveta Boiko (Läti), Deborah Ely (Austraalia), Joan Fontcuberta (Hispaania), Marta Kuzma (Ukr/ USA), Maaretta Jaukkuri (Soome), Nigel Warwick (Poola/ GB), Francette Pacteau (Prantsusmaa/ USA), Colonel (Prantsusmaa/ Taani), Lizzie Calligas (Kreeka) jpt. Eestist esinesid Anti Randviir (TÜ Semiootikaosakond), Virve Sarapik, Peeter Linnap jpt.
Invasiooni külastas Saaremaa muuseumi statistika põhjal ca 60.000 inimest. Biennaali kohta publitseeriti mahukas kataloog ning rahvusvahelises pressis ja kodumaises ajakirjanduses ilmus ca 90 artiklit jm kirjutist.
 
Invasiooni külastas Saaremaa muuseumi statistika põhjal ca 60.000 inimest. Biennaali kohta publitseeriti mahukas kataloog ning rahvusvahelises pressis ja kodumaises ajakirjanduses ilmus ca 90 artiklit jm kirjutist.
Kataloog: Invasioon = Invasion : Saaremaa biennaal 1997 : [kataloog / toimetajad Peeter Linnap, Eve Linnap ; tõlked: Peeter Tammisto... jt. ; kujundus: Piia Ruber, Kristjan Mändmaa ; kaas: Vibeke Tandberg, Piia Ruber]. Tallinn : Kaasaegse Foto Keskus, [1997] (Tallinn : Pakett) 119, [8] lk. : ill. ; 31 cm.
 
Kataloog: Invasioon = Invasion : Saaremaa biennaal 1997 : [kataloog / toimetajad Peeter Linnap, Eve Linnap ; tõlked: Peeter Tammisto... jt. ; kujundus: Piia Ruber, Kristjan Mändmaa ; kaas: Vibeke Tandberg, Piia Ruber]. Tallinn : Kaasaegse Foto Keskus, [1997] (Tallinn : Pakett) 119, [8] lk. : ill. ; 31 cm.
Biennaalist tehti kokku 4 televisioonisaadet Invasioon 1, Invasioon 2, "Invasioon 3: Peeter Linnapi Intervjuu Victor Burginiga" ja Peeter Linnapi aurtorisaade "Invasioon 4: Maastik ja territoorium".
 
Biennaalist tehti kokku 4 televisioonisaadet Invasioon 1, Invasioon 2, "Invasioon 3: Peeter Linnapi Intervjuu Victor Burginiga" ja Peeter Linnapi aurtorisaade "Invasioon 4: Maastik ja territoorium".
 
 
'''Telesaated Saaremaa biennaalist "Invasioon":'''
'''Telesaated Saaremaa biennaalist "Invasioon":'''
 
<nowiki>https://arhiiv.err.ee/vaata/invasioon-saaremaa-biennaal-1997-200863</nowiki>
162. rida ⟶ 199. rida:
 
 
'''Välisartikleid Saaremaa biennaalidest'''
 
'''Välisartikleid Saaremaa biennaalist 1997 (valik)'''
McEvilley, Thomas. The Postmodern Transition.- In "Oxford Encyclopaedia of Aesthetics". 1998/ 2014, Vol II
 
1.   Boiko, Juris. Maksla uz Salas Jura“. Studija, 1997, 1997, winter, p. 36-39
 
2.   Boiko, Juris. Sala, kur laivas un zirgi mirst dabiska nave. Rigas Balss, 21.
 
07.1997
 
3.   Antra Klavina. „Invaziju pedas un varianti: Sarema skizes“. „Fokuss“, 1997,, 23.07-3.08
 
4.   McEvilley, Thomas. The Postmodern Transition.- In "Oxford Encyclopaedia of Aesthetics". 1998/ 2014, Vol II
 
5.   Lind, Maria. Deportation starkast pa plottrig estnisk biennal. “Svenska Dagbladet” (Stockholm) 26. VII 1997.
 
6.   Pšibilskis, Liutauras. Traces of History. “SIKSI” (Stockholm) 1997, Fall.
 
7.   Koivisto, Kaisu. „Yhdistäva tekija: invaasio“. Taide (Helsinki), 1997, nr. s. 11
 
8.   Sonata Zalneravičiute, "Šiuolaikinio meno praeities"; "7 Meno Dienos (Leedu), 01.08.1997  
 
'''Eestis ilmunud artikleid Saaremaa biennaalist Invasioon 1997 (valik)'''
 
9.   Burgin, Victor. Ruum, liikumine, invasioon. Intervjuu. “Sirp”, 18.VII 1997.
 
10. Damsgård, Helle. Fabrique d´Histoire. “Katalog” 1995, september, lk 56.
 
11. Hansen, Henning. Saaremaa fotofestival. “Katalog” 1992, märts, lk 54
 
12. Juske, Anto. Sõjaloots Saaremaa vetes. „Oma Saar“, 1997, 8.juuli
 
13. Juske, Ants. Invasioonid kunstis. „Päevaleht“ 14.VII 1997
 
14. Juske, Ants. Kunstiinvasioon Saaremaale. “Päevaleht” 14. VII 1997.
 
15. Juske, Ants. Viktoriaanlik biennaal Saaremaal. “Pühapäevaleht” 5. VIII 1995.
 
16. Juske, Ants. Invasioon 3. „Sirp“, 1997, 19.09.1997
 
17. Kelomees, Raivo. Saaremaa biennaal ja rituaalne tarbekontseptualism. “Postimees”, 16. VII 1997.
 
18. Kelomees, Raivo. Kunstiajalugu kui seltskondade sõda. “Eesti Ekspress” 4. VIII 1995.
 
19. Kiil, Urmas. Sajandilõpu biennaal on küsimärgi all. „Oma Saar“, 1997, 15.juuli
 
20. Kivimaa, Katrin. Invasiooni võimalikkusest Eestis. “Kultuurimaa” 23. VII 1997.
 
21. Kivimaa, Katrin. Biennaal väljaspool Eestit. “Sirp” 18. VII 1997
 
22. Kivimaa, Katrin. Olen sotsialist. Intervjuu Victoria Burginiga. ”Eesti Ekspress” 8. VIII 1997.
 
23. Kivimaa, Katrin. Ruum, liikumine, invasioon: Intervjuu Victoria Burginiga. „Sirp“, 1997,18.07
 
24. Kivimaa, Katrin ja Soans, Hanno. Globaalse ja regionaalse piiril. Intervjuu Andrew Benjaminiga. „Sirp“, 1997, 25.juuli.
McEvilley, Thomas. The Pendulum Swings. “Art in America” (New York) 1996, märts, lk 41.
 
25. Krull, Hasso. Invasioon ja evasioon: Saaremaa biennaali problemaatikast. “Eesti Ekspress”8 VIII 1997.
Lind, Maria. Deportation starkast pa plottrig estnisk biennal. “Svenska Dagbladet” (Stockholm) 26. VII 1997.
 
26. Linnap, Peeter. Ajaloo vabrik on möödas, elagu invasioon! „Sirp“, 1997, 25.juuli
Pšibilskis, Liutauras. Traces of History. “SIKSI” (Stockholm) 1997, Fall.
 
27. Linnap, Peeter. Saaremaa - Eesti nüüdiskunsti sünnikodu.- Rmt. Peeter Linnap (Koost). "Eesti Foto Antoloogia". II Kd. Tartu, Pallas, 2021, lk.637-655
 
28. Moodne kunst vallutab Kuressaare. „Meie maa“, 1997, 10.juuli
'''Eestis ilmunud artikleid Saaremaa biennaalist'''
 
29. Nele Nemvalts. Eile avati Saaremaa Biennaal 1997. „Meie maa“, 1997, 11.07-18.07.
 
30. Pilvre, Barbi. Saaremaa biennaal uurib invasiooni. „EE“, 1997, juuli
 
Burgin31. Pilvre, VictorBarbi. Ruum,Biennaali liikumine,teine invasioon. Intervjuu.“Eesti “Sirp”,Ekspress” 18. VII 1997.
 
32. Pärt, Helju. Kuressaarlase arvamus biennaalist. “Oma Saar” 18.VII 1997.
Damsgård, Helle. Fabrique d´Histoire. “Katalog” 1995, september, lk 56.
 
33. Saar, Johannes. Agressor Linnap. “Postimees” 18. VIII 1997.
Hansen, Henning. Saaremaa fotofestival. “Katalog” 1992, märts, lk 54
 
34. Sobolev Mari. Invasiooni erinevaid võimalusi. “Sõnumileht” 16.VII 1997.
Juske, Ants. Kunstiinvasioon Saaremaale. “Päevaleht” 14. VII 1997.
 
35. Tali, Piret. Peeter Linnap – meie mees maailmas. „Pühapäevaleht“, 1997, 20.juuli
Juske, Ants. Viktoriaanlik biennaal Saaremaal. “Pühapäevaleht” 5. VIII 1995.
 
36. Tamm, Jaanus. Biennaal hakkas pihta. „Oma Saar“, 1997, 17.juuli
Kelomees, Raivo. Saaremaa biennaal ja rituaalne tarbekontseptualism. “Postimees”, 16. VII 1997.
 
37. Tamm, Jaanus. Kultuurikõnelus Bruno Paoga. „Oma Saar“, 1997, 23.juuli
Kelomees, Raivo. Kunstiajalugu kui seltskondade sõda. “Eesti Ekspress” 4. VIII 1995.
 
38. Treier, Heie. Creativity invaded. Saaremaa. Estonian Art. 1997, nr. lk.1-3.
Kivimaa, Katrin. Invasiooni võimalikkusest Eestis. “Kultuurimaa” 23. VII 1997.
 
39. Treier, Heie. Militaarne invasioon kunsti“. Vikerkaar, 1997, nr. 7-8, lk.74-85
Kivimaa, Katrin. Biennaal väljaspool Eestit. “Sirp” 18. VII 1997
 
40. Treier, Heie. Loovuse sissetung Saaremaale. „EE“, Areen, B3
Kivimaa, Katrin. Olen sotsialist. Intervjuu Victoria Burginiga. ”Eesti Ekspress” 8. VIII 1997.
 
41. Treier, Heie. Saaremaa biennaal on pääsenud maailma kunstiajalukku. Eesti Ekspress : Areen (1999) 25. märts, lk. B6
Krull, Hasso. Invasioon ja evasioon: Saaremaa biennaali problemaatikast. “Eesti Ekspress”8 VIII 1997.
 
42. Saaremaa Biennaal ’97: meie nähtamatu vaenlane tuleb jälle nähtavaks teha. „Oma Saar“, 1997, 10.juuli.
Linnap, Peeter. Saaremaa - Eesti nüüdiskunsti sünnikodu.- Rmt. Peeter Linnap (Koost). "Eesti Foto Antoloogia". II Kd. Tartu, Pallas, 2021, lk.
 
43. Saaremaa Biennaal in invasioon Kuressaarde positiivses täheduses. „Oma Saar“, 1997, 11.juuli.
McEvilley, Thomas. Ajaloo kangas kootakse ümber. Intervjuu Heie Treierile. “Eesti Ekspress”,11. VIII 1995.
 
44. Tiina S. Fotokunsti ülistus. Intervjuu Mehhiko kunstniku Julio Orozco’ga. „Sakala“, 1997, 26.juuli
Pilvre, Barbi. Ajaloo Vabrik tegi ajalugu. “Eesti Ekspress” 4. VIII 1995.
 
Pilvre, Barbi. Biennaali teine invasioon. “Eesti Ekspress” 18. VII 1997.
 
Pärt, Helju. Kuressaarlase arvamus biennaalist. “Oma Saar” 18.VII 1997.
 
Räni, Piret. Ajuloputus Eesti kunstile. “Eesti Aeg” 19. VII 1995.
 
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Saar, Johannes. Agressor Linnap. “Postimees” 18. VIII 1997.
 
1.    [[Saaremaa biennaal#cite%20ref-1|↑]] <nowiki>http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Kino/99juuli_k8.htm</nowiki> (vaadatud 29.01.2013)
Sobolev Mari. Invasiooni erinevaid võimalusi. “Sõnumileht” 16.VII 1997.
 
2.    [[Saaremaa biennaal#cite%20ref-EE%202-0|↑]] [[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 496.
Tooming, Peeter. Salamisi Saaremaale. “Päevaleht” 23. VII 1992
 
Treier, Heie. Biennaali organiseerimise retsept. “Vikerkaar”, 1995, nr 11, lk 55.
 
 
ˇTreier, Heie. Saaremaa biennaal on pääsenud maailma kunstiajalukku. Eesti Ekspress : Areen (1999) 25. märts, lk. B6
 
Varblane, Reet. Ajaloo Vabrik ja artell Saaremaal. “Postimees” 16. VIII 1995.  
 
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa_biennaal"