Eesti rändrahnud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 213.35.185.162 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Spinningspark.
PResümee puudub
10. rida:
*väikesed rahnud – ümbermõõduga alla 10 meetri
 
Kokku on hiidrahne Eestis teada 87 {{lisa viide}}, suurem osa neist on [[Looduskaitse|kaitse all]]. Suuri rahne on Eestis umbes tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu.
 
Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid [[Lahemaa]]l. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav [[eksponentsiaalfunktsioonEksponentfunktsioon|eksponentfunktsiooni]]i abil. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on Eestis kaks: [[Ehalkivi]] ja [[Kabelikivi]].
 
Eesti hiidrahnudest on 64% koostiselt [[rabakivi]]d. See ei peegelda siiski nende päritolupiirkonna [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbi]] keskmist koostist. Rabakivis on säilinud tardumisjärgne ristsuunaline [[lõhelisus]], mis tuleneb hilisema [[Moone (geoloogia)|moonde]] puudumisest. Ristsuunalise lõhelisuse tõttu oli [[liustik]]ul rabakivitahukaid lihtsam lahti murda ja Eestisse tuua. Ülejäänud 36% hiidrahnudest koosnevad [[Pegmatiit|pegmatiidist]], [[Gneiss|gneisist]], [[Migmatiit|migmatiidist]], [[Graniit|graniidist]] ja [[Gneissbretša|gneissbretšast]].