Digiteerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Sõna on digiteerima, mitte digitaliseerima. Allikas: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=digiteerima
3. rida:
[[Pilt:Digitizing Estonian popular science magazine Horisont.jpg|pisi|Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuse digiteerija Eva Püvi digiteerib Zeutscheli raamatuskanneriga ajakirja [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] kõige esimest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud numbrit.]]
 
'''Digiteerimine''' ehk '''digimine''' ehk '''digitaliseerimine''' on füüsilise objekti või analoogmaterjali (kunstiteos, helisalvestis, kaart, kiri, kolmemõõtmelised objektid vms) digitaalsele kujule viimine.<ref>McKay, S. (2003). [http://southernlibrarianship.icaap.org/content/v04n01/Mckay_s01.htm ''Digitizing in archival environment'']. – Electronic Journal of Academic and Special Librarianship, 4 (1)</ref> <ref>[http://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=digiteerima&F=M&C06=et Ametniku soovitussõnastik] </ref> Selle käigus teisendatakse analoogobjekt [[digitaalsignaal|digitaalseks signaaliks]], 1-de ja 0-de jadaks, mis on [[arvuti]]le loetav.<ref>Smith, A. (1999). [http://www.clir.org/pubs/reports/pub80-smith/pub80.html ''Why digitize?'']. - Digital Library Federation. Council on Library and Information Resources (publication 80)</ref>
 
Digiteerimise kontekstis kasutatakse ingliskeelsetes tekstides mõisteid "skaneerimine" (''scanning'') ja digiteerimine (''digitizing''). Skaneerimisest räägitakse pigem pildiliste, graafilisi analoogmaterjalide teisendamise tähenduses, digiteerimine tähendab aga igasuguse analoogmaterjali, ka video ja heli viimist elektroonilisse vormi. Seega digiteerimine on üldisem mõiste kui skaneerimine.<ref>Lee, S. (2000). ''Digital imaging: a practical handbook''. London: Library Association. lk 35</ref>