Vähilaadsed

   Vähid on veeloomad. Öeldakse, et vähid on sama olulised vees nagu putukad maismaal. Kuna vähke leidub kõikides veekogudes tõesti väga rohkearvuliselt, on neil suur roll kogu veekogu toiduahelates ja aineringes. Peaaegu kõigi kalade eksisteerimine sõltub suurel määral vähkidest, mõned toituvad neist kogu elu jooksul, teised pärast marjaterast koorumist. Hiiglaslikele mereimetajatele kiusvaalale ja sinivaalale on vähid põhitoiduks. Vähid ise söövad peale muu tohutul hulgal surnud veeloomi ja aitavad sellega hoida veekogu puhtust.

   Vähke leidub igasugustes maakera veekogudes: soolastes ja magedates, suurtes ja väikestes, sügavates ja madalates. Enamik neist elutseb veekogu põhjal või ujub vabalt ringi, kui leidub ka kinnitunud liike - näiteks ka meie randades veealustele esemetele kinnitunud tõruvähid. Vähkidest parasiidid elavad teiste loomade küljes. Mõned vähid on suutnud kohaneda eluga maismaal. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestist on leitud 326 mitmesugust liiki, selle arvu poolest on vähid meie looduses putukate järel teisel kohal.

   Vähkide kehamõõtmed varieeruvad väga suurtes piirides - on olemas nii umbes poole millimeetri kui 80 cm pikkusi vähke, kõik ülejäänud mahuvad sinna vahele. Sama mitmekesine nagu suurus, on ka vähkide kehakuju, kehaosade ehitus, värvus, liikumismoodused, eluviis ja paljud teised tunnused.

   Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel ainult üks. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16 - 20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha.

   Nagu kõigil lülijalgsetel katab vähkide keha tavaliselt kitiinainest koorik. Koorik kaitseb looma suurepäraselt kahjulike välismõjude eest, kuid on venimatu ja ei võimalda pidevat kasvamist. Sellepärast heidavad vähid aegajalt vana kooriku ära ja kasvatavad uue, suurema. Sellist teguviisi nimetatakse kestumiseks. Lühikesel ajal enne uue kooriku kõvastumist loomad kasvavad kiiresti. Harilikult katab vähkide pead ja rindmikku veel tugev ja kaitsev kilp. Kilp puudub puudukilbilistel, aerjalalistel, kirvähilistel, kakandilistel jt.

   Väikeste vähkide eluiga on suhteliselt lühike, paljudel alla ühe aasta. Kõrgemalt arenenud vähkidel on see küllalt pikk. Krevett elab 3-4 aastaseks, Eestis elutseva jõevähi piirvanuseks arvatakse 20 aastat, üle 20 aasta elavad mitmed krabide liigid.