Präänik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
==Prääniku ajalugu==
Prääniku algupära on raskesti määratav. On tõenäoline, et meie [[kultuuriruum]]i tuli sõna "präänik" vene keele sõnast "пряник". [[Venemaa]]l ilmusid esimesed präänikud IX sajandi paiku. Esialgu olid need rukkijahust meeleivad, millesse lisati ka marjade mahla. Hiljem hakati lisama erinevaid [[ürt]]e ning XII-XIII sajandi paiku ka [[India]]st ja [[Lähis-Ida]]st pärit eksootilisi [[vürts]]e (vene keeles пряности). Ühe versiooni kohaselt pärineb nimetus "präänik" just sellest perioodist (on ka teisi versioone<ref>[http://www.redesign.ru/section8/index.htm
==Prääniku taina üldiseloomustus==
42. rida:
Lahtisesse katlasse pannakse suhkur, mesi ja karamellsiirup. Lisatakse juurde vesi ning segades kuumutatakse segu 70–75 kraadini (kuni saadakse läbipaistev siirup). Siirup kurnatakse läbi tiheda sõela teise nõusse või tainasegamismasinasse, jahutatakse 65 kraadini, lisatakse jahu ning segatakse eeltainas. Jahu ja kuuma siirupi segamisprotsess peab toimuma võimalikult kiiresti, sest segamata jahu pikemal kokkupuutel kuuma siirupiga tekivad klombid, mida hiljem on raske segamisel purustada. Eeltaina niiskusesisadus peab olema 19–20%.
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
| |||