Redaktsioon: 1. juuni 2021, kell 14:59 redigeeri 193.40.110.66 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. juuni 2021, kell 08:30 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: \| Hüüdnimi = \| Sünniaeg = [[24. detsember]] [[1884]] \| Sünnikoht = [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)\|Albu vald]], [[Järva-Madise kihelkond]], [[Järvamaa]] \| Surmaaeg = [[23. juuni]] [[1941]] \| Surmakoht = [[Tallinn]] 16. rida: \| Autasud = [[Püha Stanislavi orden]] III järk<br>[[Püha Anna orden]] III ja II järk<br>[[Vabadusrist]] I/2<br>[[Kaitseliidu Valgerist\|Kaitseliidu Valgeristi]] III klass }} '''Otto Sternbeck''' [[Vabadusrist\|VR I/2]] (12. detsember ([[vkj]])/ [[24. detsember]] [[1884]] [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)\|Albu vald]], [[Järva-Madise kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[23. juuni]] [[1941]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kindralmajor]]) ja poliitik. [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei\|Sotsialistliku]] revolutsionäärina oli ta korduvalt vanglas ja Siberisse saadetud. [[Esimene maailmasõda\|I maailmasõja]] alguses [[1914]]. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, kus määrati 266. ~~Petrošenski~~Porutšenski jalaväepolku. Lahinguis ülesnäidatud vapruse eest ülendati O.ta ~~Sternbeck~~detsembris [[~~1915~~1914]]~~. aasta detsembris~~ [[alamlipnik]]uks ja, [[1916]]. aastal [[lipnik]]uks, 23. veebruaril 1917 [[alamporutšik]]uks ja 29. septembril 1917 [[porutšik]]uks. Teenis tsaariarmees välja Püha Stanislavi III järgu janing Püha Anna III ja II järgu ~~ordenid~~ordeni. Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli ~~O. Sternbeck~~ta [[7. november\|7. novembril]] [[1917]] kodumaale, kus ta valiti [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] liikmeks ja pandi ametisse [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi komandandiks. Vabadussõja alates määrati ta [[Tallinna 1. kaitsepataljon]]i ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 [[8. jalaväepolk\|8. jalaväepolg]]uks. [[6. mai]]st [[1919]] ülendati ~~O. Sternbeck~~ta [[alamkapten]]iks ja 23. oktoobrist ~~kapteniks~~[[kapten]]iks. Alanud rahuajal ülendati [[19. juuni]]l [[1920]] [[alampolkovnik]]uks. Alates [[1. jaanuar]]ist [[1921]] (nimetatud 28. jaanuaril 1921)<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00238_t.jpg&tbn=1&pgn=12&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=16f9263f38d92664a49038c44bdc46f2</ref>) teenis ta laskeinspektorina. [[24. veebruar]]il [[1927]] ülendati O. Sternbeck [[kolonel]]iks. [[1. juuni]]st [[1929]] määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril [[1933]] kutsuti ta teedeministriks [[Konstantin Pätsi viies valitsus\|Konstantin Pätsi valitsusse]]; selles ametis olles sai [[24. veebruar]]il [[1937]] oma viimase ametikõrgenduse – [[kindralmajor]]iks. Käskkirjaga 23. septembrist 1936 vabastas riigivanem Otto Sternbecki jalaväe inspektori ametikohalt arvates 1. septembrist 1936. [[26. august]]ist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242467&img=era0031_005_0000377_00048_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a258d946793764618246fb3e1e2ef34c</ref>. Sama aasta 29. septembril vabastati ta tegelikust sõjaväeteenistusest arvates 26. augustist 1937. 1940. aastal oli ~~Otto Sternbeck~~ta [[riigi usaldusmees]] aktsiaseltsis "[[Volta tehas\|Volta Tehas]]ed".<ref>10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. [[Rahvaleht]] nr 28, 28. veebruar 1940, nrlk 1</ref> Otto Sternbeck arreteeriti esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 24. 28jaanuaril 1941<ref>Linnaleht, lk12. 1.september 1941, lk 2</ref> [[NKVD]] poolt ja lasti [[23. juuni]]l [[1941]] maha. == Sternbeck ja laskesport == Kõigi nende tööde kõrvalt tegi ~~O. Sternbeck~~ta oma elutöö Eesti laskespordi organisaatorina, taning pani laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja [[Kaitseliit\|Kaitseliidus]]. [[1934]]. aastast oli ~~Sternbeck~~ta [[Eesti Laskurliit\|Eesti Laskurliidu]] esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: aastal [[1935]] [[Rooma]]s, aastal [[1937]] [[Helsingi]]s ja aastal [[1939]] [[Luzern]]is. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale. ~~Kindralmajor Otto Sternbeck~~Ta on mitme laskeasjandust käsitleva raamatu autor. ~~Otto Sternbeck arreteeriti esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 24. jaanuaril 1941<ref>"Linnaleht" 12. september 1941, lk 2.</ref> [[NKVD]] poolt ja lasti [[23. juuni]]l [[1941]] maha.~~ == Viited == {{viited}} ~~<references/>~~ == Välislingid == {{ESBL\|id=Otto_Sternbeck}} [http://www.mil.ee/?id=289 Mälestustahvli avamine kindralmajor Otto Sternbeckile] [[Kaido Jaanson]],. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/JaansonKaido_Sobrad_TUNA2007_2.pdf Sõbrad. Vähemlane Otto Sternbeck ja enamlane Aleksander Kesküla 1905],. Tuna, 2007 nr 2 [https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000093443 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Sternbeck, Otto}} 57. rida ⟶ 56. rida: [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1884]]

Otto Sternbeck: erinevus redaktsioonide vahel