Erinevus lehekülje "Otto Sternbeck" redaktsioonide vahel

resümee puudub
| Hüüdnimi =
| Sünniaeg = [[24. detsember]] [[1884]]
| Sünnikoht = [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)|Albu vald]], [[Järva-Madise kihelkond]], [[Järvamaa]]
| Surmaaeg = [[23. juuni]] [[1941]]
| Surmakoht = [[Tallinn]]
| Autasud = [[Püha Stanislavi orden]] III järk<br>[[Püha Anna orden]] III ja II järk<br>[[Vabadusrist]] I/2<br>[[Kaitseliidu Valgerist|Kaitseliidu Valgeristi]] III klass
}}
'''Otto Sternbeck''' [[Vabadusrist|VR I/2]] (12. detsember ([[vkj]])/ [[24. detsember]] [[1884]] [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)|Albu vald]], [[Järva-Madise kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[23. juuni]] [[1941]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kindralmajor]]) ja poliitik.
 
[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Sotsialistliku]] revolutsionäärina oli ta korduvalt vanglas ja Siberisse saadetud.
 
[[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] alguses [[1914]]. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, kus määrati 266. PetrošenskiPorutšenski jalaväepolku. Lahinguis ülesnäidatud vapruse eest ülendati O.ta Sternbeckdetsembris [[19151914]]. aasta detsembris [[alamlipnik]]uks ja, [[1916]]. aastal [[lipnik]]uks, 23. veebruaril 1917 [[alamporutšik]]uks ja 29. septembril 1917 [[porutšik]]uks. Teenis tsaariarmees välja Püha Stanislavi III järgu janing Püha Anna III ja II järgu ordenidordeni.
 
Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli O. Sternbeckta [[7. november|7. novembril]] [[1917]] kodumaale, kus ta valiti [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] liikmeks ja pandi ametisse [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi komandandiks.
 
Vabadussõja alates määrati ta [[Tallinna 1. kaitsepataljon]]i ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 [[8. jalaväepolk|8. jalaväepolg]]uks. [[6. mai]]st [[1919]] ülendati O. Sternbeckta [[alamkapten]]iks ja 23. oktoobrist kapteniks[[kapten]]iks.
 
Alanud rahuajal ülendati [[19. juuni]]l [[1920]] [[alampolkovnik]]uks. Alates [[1. jaanuar]]ist [[1921]] (nimetatud 28. jaanuaril 1921)<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00238_t.jpg&tbn=1&pgn=12&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=16f9263f38d92664a49038c44bdc46f2</ref>) teenis ta laskeinspektorina. [[24. veebruar]]il [[1927]] ülendati O. Sternbeck [[kolonel]]iks. [[1. juuni]]st [[1929]] määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril [[1933]] kutsuti ta teedeministriks [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Konstantin Pätsi valitsusse]]; selles ametis olles sai [[24. veebruar]]il [[1937]] oma viimase ametikõrgenduse – [[kindralmajor]]iks. Käskkirjaga 23. septembrist 1936 vabastas riigivanem Otto Sternbecki jalaväe inspektori ametikohalt arvates 1. septembrist 1936. [[26. august]]ist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242467&img=era0031_005_0000377_00048_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a258d946793764618246fb3e1e2ef34c</ref>. Sama aasta 29. septembril vabastati ta tegelikust sõjaväeteenistusest arvates 26. augustist 1937.
 
1940. aastal oli Otto Sternbeckta [[riigi usaldusmees]] aktsiaseltsis "[[Volta tehas|Volta Tehas]]ed".<ref>10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. [[Rahvaleht]] nr 28, 28. veebruar 1940, nrlk 1</ref> Otto Sternbeck arreteeriti esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 24. 28jaanuaril 1941<ref>Linnaleht, lk12. 1.september 1941, lk 2</ref> [[NKVD]] poolt ja lasti [[23. juuni]]l [[1941]] maha.
 
== Sternbeck ja laskesport ==
Kõigi nende tööde kõrvalt tegi O. Sternbeckta oma elutöö Eesti laskespordi organisaatorina, taning pani laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja [[Kaitseliit|Kaitseliidus]]. [[1934]]. aastast oli Sternbeckta [[Eesti Laskurliit|Eesti Laskurliidu]] esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: aastal [[1935]] [[Rooma]]s, aastal [[1937]] [[Helsingi]]s ja aastal [[1939]] [[Luzern]]is. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale.
 
Kindralmajor Otto SternbeckTa on mitme laskeasjandust käsitleva raamatu autor.
 
Otto Sternbeck arreteeriti esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 24. jaanuaril 1941<ref>"Linnaleht" 12. september 1941, lk 2.</ref> [[NKVD]] poolt ja lasti [[23. juuni]]l [[1941]] maha.
 
== Viited ==
{{viited}}
<references/>
 
== Välislingid ==
*{{ESBL|id=Otto_Sternbeck}}
* [http://www.mil.ee/?id=289 Mälestustahvli avamine kindralmajor Otto Sternbeckile]
*[[Kaido Jaanson]],. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/JaansonKaido_Sobrad_TUNA2007_2.pdf Sõbrad. Vähemlane Otto Sternbeck ja enamlane Aleksander Kesküla 1905],. Tuna, 2007 nr 2
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000093443 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]
 
{{JÄRJESTA:Sternbeck, Otto}}
[[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]