Hermann Broch: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Elust |
|||
1. rida:
[[Pilt:Hermann Broch portrait photograph, 1909.jpg|pisi|Hermann Broch (1909)]]
'''Hermann Broch''' ([[1. november]] [[1886]] [[Viin]] – [[30. mai]] [[1951]] [[New Haven]], [[Connecticut]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu [[Austria]] kirjanik. Oma romaanitriloogiaga "Kuutõbised" ("Die Schlafwandler"), mis käsitles väärtuste ja isiksuse lagunemist, lõi ta 1930. aastate algul ühe Euroopa kaasaegse romaani tähtsama teose. Emigratsioonis tegeles Broch inimõiguste, totalitarismi ja ökonomismi teemadega. Ta esitati postuumselt [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks.
== Elu ==
8. rida:
Seejärel asus ta tööle isa tekstiilivabrikus Teesdorfis Viini lähedal. 1909 hülgas ta juudiusu ning hakkas katoliiklaseks<ref>Lexikon der deutsch-jüdischen Autoren, kd 4, 1996, lk 73–85, lk 73.</ref>, abiellus ning lahutas 1923. 1917 asus ta kirglikku armusuhtesse Ea von Alleschiga, pärast lahutust kolis tema juurde. See suhe lõppes 1927. Viini kunstnikeringkonnas kohtus ta luuletaja Gusto Gräseriga, see oli ilmselt ajend vabrikudirektori kohast loobuda ning pühenduda filosoofiale ja luuletamisele. Pärast vabriku mahamüümist 1927 õppis ta Viini Ülikoolis matemaatikat, filosoofiat ja füüsikat ning hakkas seejärel vabakutseliseks kirjanikuks.
Pärast Austria liitmist natsi-Saksamaaga 1938 märtsis hoidsid isehakanud võimuorganid teda 18 päeva Bad Aussee vanglas<ref>Paul Michael Lützeler, "Hermann Broch 1886–1951. Eine Chronik" (Marbacher Magazin 94/2001), lk 52.</ref>. [[James Joyce]] ja [[Stephen Hudson]] aitasid talle hankida Suurbritannia viisa ning Broch saabus riiki 24. juulil 1938. Sama aasta sügisel õnnestus tal [[Thomas
1949 abiellus Broch maalikunstnik Anne-Marie Meyer-Graeferiga, keda tundis juba varasemast ajast.
15. rida:
Brochi loomingut iseloomustab uute stiilielementide (nt sisemonoloogi) sisseviimine ning teaduslike teadmiste, uuringute ja unenägude peegeldamine teostes. Ta tegeles intensiivselt James Joyce’iga, kirjutades temast essee "James Joyce und die Gegenwart" (1935).
Romaanitriloogias "Kuutõbised" (1930–32) kujutab ta väärtuste ja isiksuse allakäiku. Ta näitab kaasaegse ühiskonna tüüpilisi reaktsioone usu- ja elu mõtte kaotusele. Esimeses osas "Pasenow ehk Romantika" ("Pasenow oder die Romantik") salgab romantilis-nostalgilise ilmavaatega ja formaalsustesse kiindunud peategelane Pasenow faktilist reaalsust, teises osas "Esch ehk Anarhia" ("Esch oder die Anarchie") kõigub Esch ühest väärtussüsteemist teise, suutmata leida oma usulistele igatsustele pidepunkti. Kolmandas osas "Huguenau ehk Asjalikkus" ("Huguenau oder die Sachlichkeit") allutab peategelane Huguenau kõik väärtussüsteemid kommertsedu ülimale käsule. "Kuutõbised" on Euroopa kaasaegse romaani tähtteoseid ning seda seatakse tihti ühte ritta nt James Joyce’i "Ulyssese", [[Heinrich
{{Pooleli|kuu=september|aasta=2019}}
| |||