Isetus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
18. rida:
== Etümoloogia ja tõlkevasted ==
[[Sanskrit]]ikeelne [[Aatman|''ātman'']] ja [[paali keel|paalikeelne]] ''attā'' on algtekstides kasutusel tavalise enesekohase asesõnana<ref>Näiteks lauset "Ta ise hüppas vette" võib sanskriti keeles väljendada lausega "Tema ''ātman'' hüppas vette", ilma et see tähendaks igavest ja surematut hinge. – Rupert Gethin. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 211.</ref> (eesti keeles "ise", käänduvana "enda ~ enese", "end ~ ennast" jne).<ref>Eesti Keele Instituut. Sõnaveeb.[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/ise/1]</ref> Etümoloogiliselt võib sanskritikeelne ''ātman'' ja paalikeelne ''attā'' tuleneda sõnast, mis algselt tähendas "hingamist".<ref>Rupert Gethin. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 180.</ref>
Eitava prefiksiga mõisted ''anātman'' ja ''anattā'' tähendavad seega kedagi, kes on "isetu", "ilma endata", "endast loobunud" või kelle tunnuseks on "isetus" või kes ei tähtsusta ennast.
58. rida:
Pühendunud [[Bhikkhu|mungad]] ja nunnad on loobunud nimest ja omandist, kannavad ühesuguseid [[Mungarüü|rüüsid]], neil on paljaks aetud pea, üks söögikord päevas ja nad elatuvad üksnes almustest. Hommikuti kõnnivad nad paljajalu ümbruskonnas, silmi maast tõstmata, kelleltki midagi palumata, võttes vastu vaid seda, mida neile vabatahtlikult pakutakse. Nad on valinud [[tsölibaat|tsölibaadi]] ja vaesuse; maistest asjadest vaba, isetu ja alandliku elu.
Lisaks [[vihaara|budistliku kloostri]] igapäevaelule praktiseeritakse isetust ka mitmesuguste [[meditatsioon|meeleharjutuste]] abil. Selleks võivad olla tavalised ja lihtsad tööd või kohustused, aga ka mõnevõrra arendatumad vaimsed tehnikad, mida praktiseeritakse üheskoos või ka eraldi. Olulisel kohal nende hulgas on [[meelerahu]] (''samatha'') ja [[analüüsiv vaatlus|
=== Meelerahu ===
64. rida:
Meelerahu harjutamise eesmärgiks on meele täielik rahunemine, kontrollimatu mõtetevoolu ja tunnetetulva vaibumine. Selles seisundis ei võeta enam midagi isiklikult, ei hinnata midagi, ei võrrelda midagi ega kedagi ega suhestuta ka ise kuidagi. Oma tahtmatute reaktsioonide ja häirivate meeleliigutuste vaibudes areneb seeläbi teadlikkus ning tekivad võimed näha ja mõista kõike palju paremini. Rahu ja selge pilk ehk eristav vaatlemine tähistavad kahte väga olulist teostusviisi: püütakse äratada endas kõigesse rahulikku suhtumist ja selge pilguga kõike eristada.<ref>Linnart Mälli loeng "Bodhisattva tee", 2002. [https://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_bodhisattva_tee_2002.htm]</ref>
===
{{Pooleli|kuu=oktoober|aasta=2020}}
== Vaata ka ==
* [[Isetuse õpetus]]
* [[Aatman]]
* [[Skandha|Isiksuse moodustajad]]
* [[Olemasolu tunnused]]
77. rida ⟶ 78. rida:
* [[Sõltuvuslik tekkimine]]
== Viited ==
{{viited}}
| |||