Redaktsioon: 11. mai 2021, kell 17:21 redigeeri 91.129.99.36 (arutelu) Parandasin kirjavea. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. juuni 2021, kell 02:03 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
18. rida: Nõmme keskuseks sai raudteejaama ja turuplatsi vaheline ala, kuhu lisandusid [[linnavalitsus]], [[postkontor]], [[politseijaoskond]] ja [[polikliinik]]. Nõmmega ~~külgnevaid~~külgnevad ~~asulaid~~asulad saab ~~jagada~~liigitada kaheks. Esiteks piirkonnad, mis on ajalooliselt tänapäevasest keskusest vanemad ehk [[Pääsküla]], [[Liiva (Tallinn)\|Liiva-Risti]] ja [[Männiku (Tallinn)\|Männiku]], mis on laienenud keskuse poole. Teiseks nooremad asumid [[Rahumäe]], [[Hiiu]], [[Kivimäe (Tallinn)\|Kivimäe]] ja [[Laagri (Tallinn)\|Laagri]], mis on laienenud keskusest väljapoole<ref name="v09zZ" /><ref name="j8BAY" />. President [[Lennart Meri]] sõnul on Nõmme "Eestis ja kogu [[Põhja-Euroopa]]s üks esimesi plaanipäraselt kavandatud (1924) ja ka väljaehitatud linnu /---/, professor [[Edgar Velbri]] loomingu parimaid /---/ saavutusi"<ref name="6eL0N" />. 29. rida: [[1371]]. aastal mainitakse praeguse Nõmme territooriumil asuvat Hohenhaupti (Kõrgepea) vaid Tallinna [[saras]]e ühe punktina. Vanadelt kaartidelt on täheldatud veel ehitisi, nagu Mägedevahe (Meggedewahe Krog, 1689) ja [[Nõmme kõrts]] (Nöme, 1798).<ref name="rSFIm" /> [[1821]].–[[1919]]. ~~aatal~~ aastal kuulusid Nõmme alad [[Jälgimäe mõis]]ale ([[saksa keel]]es Jelgimeggi), mille omanik oli [[Glehn]]ide perekond. [[1886]]. aastal ehitas [[Nikolai von Glehn]] endale [[Mustamäe nõlv]]ale uue kodu, Hohenhaupti lossi ([[Glehni loss]]), jättes Jälgimäe mõisa [[Kõrvalmõis\|kõrvalmõisaks]].<ref name="PtCKA" /> === Areng 1872.–1917. aastal === [[Pilt:Glehn.gif\|pisi\|Nikolai von Glehn]] [[1870. aastad\|1870. aastatel]] valminud Paldiski–Tallinna–[[Gattšina]] raudteeliin ahvatles paljusid suvitajaid ~~avastama~~otsima uusi väljasõidukohti. Nii jõuti Mustamäe nõlvadele, mida hüüti sinisteks mägedeks. Uus suvituskoht osutus tallinlaste seas populaarseks. [[1872]]. aasta kevadel planeeriti rajada raudteepeatus Nõmme kõrtsi lähedale. [[1874]]. aastast kandis raudteepeatus nime [[Nõmme raudteepeatus\|Nõmme]] (saksa keeles Nömme, vene keeles Неммe).<ref name="DAx05" /><ref name="qha33" /> Tänu regulaarsele raudteeühendusele hakkas Nikolai von Glehn välja rentima raudteepeatuse ümbruses olevaid maid,<ref name="KAnQZ" /> soodustades suvilate ehitamist. Esimeseks rentnikuks on dateeritud [[6. oktoober\|6. oktoobril]] [[1873]]. aastal Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Jutu järgi oli von Glehn ~~peale~~pärast tehingut lausunud "Seie saagu lenn".<ref name="d85W8" /> [[1880]]. aastal eraldus Nõmme administratiivselt [[Jälgimäe mõis]]ast ning liideti [[Saue vald (Keila kihelkond)\|Saue vallaga]]. Uus olukord võimaldas [[Nikolai von Glehn]]il rentimisele lisaks müüa enda valdusi. Otsust tingis asjaolu, et [[Balti Eraseadus\|Balti eraseadus]] keelas [[rüütlimõis]]a maade tükeldamise ja ehituskruntideks müümise. Seaduse muutust kinnitas [[keiser]] [[Aleksander II]] isiklikult. Otsuses mängis suurt osa Nikolai von Glehni visadus rajada linn enda maa-alale.<ref name="JiqRY" /> 108. rida: 1941. aastal alanud [[Saksa okupatsioon Eestis\|Saksa okupatsioon]] taastas koolide endised nimed, erandiks [[Tallinna Nõmme Gümnaasium\|Tallinna 10. Gümnaasium]]. Tööle ennistati vanad koolijuhid, kuid olud läksid aina keerulisemaks. 1941. ja 1942. aasta jooksul võttis Saksa sõjavägi enamik koolidest enda käsutusse. Esimesena sai sõjaväehaiglaks Nõmme gümnaasiumi hoone, mille õpilased koliti esialgu Saksa Algkooli ja sealt edasi Rahumäe Algkooli hoonesse. Gümnaasiumi juurde asutatud 30. algkooli lapsed mahutati eramajja [[Kärje tänav\|Kärje]] 15. Järgmisena võeti üle Kivimäe Algkooli hoone ning lapsed paigutati Hiiu Algkooli, ent peagi võeti ka see hoone ~~haiglane~~haiglana kasutusele. Nii jõuti olukorrani, kus ~~1943–44~~1943/44. õppeaastal tegutsesid kõik Nõmme koolid [[Tallinna Rahumäe Põhikool\|Rahumäe Algkooli]] hoones.<ref name="KdYna" /> Töö toimus kolmes vahetuses. Kasutuses olid ka Nõmme tenniseklubi hooned. [http://www.hiiu.tln.edu.ee/vilistlased1.php] Kuigi [[Märtsipommitamine\|1944. aasta märtsipommitamises]] said Hiiu ja Rahumäe koolimajad kannatada<ref name="stVAx" />, võisid koolid sama aasta sügisel oma hoonetesse tagasi kolida. == Puhkemajandus ==

Nõmme: erinevus redaktsioonide vahel