Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool: erinevus redaktsioonide vahel

Kooli ajalugu ulatub 1914. aastasse, kui [[Kõo mõis]]as avati [[Eesti Aleksandrikool]]i järglasena '''Kõrgemajärguline Alampõllutöökool''', mis aastal 1917. aastal muudeti alampõllutöökeskkooliks.<ref name="olustvere.edu.ee"/> Aastal 1920. aastal muudeti kooli nimi '''Eesti Aleksandri Kõrgemajärguliseks Alampõllutöökeskkooliks.'''<ref name="olustvere.edu.ee"/> Samuti toodi 1920. aastal õppetöö üle [[Olustvere mõis]]a. Aastal 1964. aastal muudeti kool '''Olustvere Sovhoostehnikumiks''' ja kooliga ühendati sealsed [[sovhoos]]iüksused. Aastal 1992. aastal lahutati sovhoosiüksused koolist lahutati ja kool nimetati ümber '''Olustvere Kõrgemaks Põllumajanduskooliks'''. Aastast 2000. aastast kannab nime Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.

Olustvere TeenidusTeenindus- ja Maamajanduskooli ajalugu ulatub 1860. aastatesse, [[Ärkamisaeg|ärkamisaega]], mil [[Viljandimaa|Viljandimaal]] [[Paistu kihelkond|Paistu]] ja [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu kihelkonnas]] tekkis talupoegadel kavatsus asutada "1819. aasta orjapõlve kautamise austuseks keiser [[Aleksander I]]-le üks jäädav mälestusmärk". Algatajateks olid [[Holstre]]-[[Pulleritsu]] külakoolmeister [[Jaan Adamson]] (1824–1879), Tarvastu kihelkonna koolmeister [[Hans Wühner]] (1836–1911) ja teised. Kooli mõte arenes aastatega, lõpuks jäi valitsema seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab eesti taludes sündinud poeglastele emakeeles kõige uuemaid Lääne-Euroopa teadusel põhinevaid teadmisi ja töövõtteid, oskusi põlluharimiseks ning koduloomade pidamiseks.

Alustati üldrahvalik rahakogumine. Kokku saadi üle 100 000 rubla. Koostati ka õppeprogramm. Umbes kümme aastat oli möödunud mõtte algatusest, kui ärkamisaja tegelaste nõupidamisel Tarvastus 1870. aastal anti rahakorjamise juhtimine peakomitee kätte, mille esimeheks sai [[Jakob Hurt]].<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1943/08/31/40|Pealkiri=55 aastat Eesti Aleksandrikooli avamisest|Väljaanne=Järva Teataja (1926-1944), nr. 99|Aeg=31. august 1943|Kasutatud=}}</ref> 30 aastat pärast idee sündi, [[1888]]. aastal, asutati [[Põltsamaa]] lähedal [[Kaarlimõisa]]s Eesti Aleksandrikool, lühidalt EAK. Aleksandrikooli mõtte täideviimine oli üks suuremaid eestlaste ettevõtmisi rahvuslikus ärkamisloos [[I üldlaulupidu|esimese üldlaulupeo]], [[Eesti Kirjameeste Selts|Eesti Kirjameeste Seltsi]], [[Vanemuine (selts)|Vanemuise seltsi]] ja [[Karskusselts|karskusseltside]] asutamise kõrval. [[Venestamine|Venestusaja]] surve tõttu ei täitunud soov avada põllumajanduskooli ning koolist kujundati tavaline linnakool, ainult selle erinevusega, et seal lubati õpetada ka eesti keelt.<ref name=":0" />

Kool alustas õppetegevust uuesti [[1914]]. aasta jaanuaris Kõos nimetusega Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. Koolile anti üle kõik EAK varad. [[1917]]. aastal alustati õppetööd eesti keeles. [[1919]]. aastal muudeti kool Eesti Aleksandri Põllutöökeskkooliks, millena too töötas kuni [[1938]]. aastani. 1921. aasta jaanuarist tegutseti Olustvere mõisas, tunduvalt paremates tingimustes, kooli ülekoliminekolimine Olustverre toimus [[1920]]. aasta jõulude ajal.

== AllikadViited ==

* [http://www.olustvere.edu.ee/ Kooli koduleht]