Friebe oli pärit [[Tüüringi]]st, kus tema isa [[Johann Christian Friebe]] pidas võõrastemaja. Tema ema nimi oli Johanna Maria Gerhard.<ref>Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 229.</ref> Hariduse omandas esialgu kodus, seejärel [[Tennstedt]]i ja [[WeissenseeWeißensee (Tüüringi)|Weißensee]] koolis.<ref>[http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=120 TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Friebe, Wilhelm Christian].</ref> Seejärel õppis [[Hannoveri gümnaasium|Hannoveri]] ja [[Güstrowi gümnaasium|Güstrowi]] gümnaasiumis. [[1781]]. aastal astus [[Göttingeni ülikool]]i, kus tudeeris [[1784]]. aastani [[teoloogia]]t, aga ka [[statistika]]t ja [[loodusteadus]]i. 1784. aastal siirdus [[Liivimaa]]le.<ref>Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710 - 1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 229.</ref> [[1784]]−[[1801]] oli ta koduõpetaja esmalt [[Vietinghoff]]ide [[Aluliina mõis|Aluliina]] ja seejärel [[Rautenfeld]]ide [[Koivaliina mõis]]as.<ref>[http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=120 TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Friebe, Wilhelm Christian]</ref> [[1801]]. aastal sai temast [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa sotsieteedi]] alaline sekretär, kellena oli tegev surmani.<ref>EAA, f. 1185, n. 1, s. 1231, L 17.</ref> [[1804]]−[[1810]] oli ühtlasi [[Riia kreis]]i kooliinspektor.<ref>Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710 - 1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 229.</ref> [[1811]]. aastal valiti ta [[Tartu ülikool]]i [[audoktor]]iks.<ref>[http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=120 TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Friebe, Wilhelm Christian].</ref> Oma vaadetelt oli ta [[kameralism|kameralist]].
Aastatel [[1791]]–[[1794]] andis ta välja viieköitelise Liivimaa üldajaloo, mis oli tunduvalt paremini loetav ning mõneti ka täpsem kui varasem [[Friedrich Konrad Gadebusch]]i "Livländische Jahrbücher".
