Rannakaitsepatarei nr 315: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgis: tekstilink teise vikisse |
|||
1. rida:
'''Rannakaitsepatarei nr 315''' on [[1941]]. aastal [[Saaremaa]]le [[Sõrve poolsaar]]ele [[Sõrve säär]]de rajatud [[rannakaitsepatarei]], mis kuulus [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] [[
Rannakaitsepatareid nr 315 nimetati ka '''Stebeli patareiks''' [[kapten]] [[Aleksandr Stebel]]i (vene keeles ''Александр Моисеевич Стебель'') järgi, kes oli selle patarei esimene komandör.<ref>[http://www.postimees.ee/090404/esileht/siseuudised/131154.php "Torgu vald käib kahuriaugu pärast kohtunikuga kohut"], Postimees, 8. aprill 2004</ref>
==Patareipositsioon==
1939. aasta sügisel [[baaside leping]]u alusel Saaremaal uute rannakaitsesuurtükipatareide asukohtade valimist, et uute [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] patareide positsiooni ei kavandatud endise Sääre patarei alustele, vaid valiti soine ala ligi kaks kilomeetrit loode pool, Kuura talu heinamaal ja mistõttu rajatist esialgu nimetati kohalike poolt Kuura patareiks<ref>Bruno Pao, [https://dea.digar.ee/article/nadalalopp/2016/05/27/9.1 Sõrve sääre otsa lood 12], Nädalalõpp: ajalehtede [[Hiiu Leht]] ja [[Meie Maa]] lisa, nr. 21, 27 mai 2016</ref>. 1940. aastal ehituste ajal evakueeriti ümbruskonnast ligi 300 majapidamist koos elanikega. Patareipositsioon ehitasid sõjaväe [[ehituspataljon]]id, kes majutati [[Maantee küla|Maantee külla]], kuhu püstitati kasarmud ja söökla ning osa puidust kasarmuid, klubi ja haigla ehitati [[Hänga|Hänga küla]] lähedale Lopsigu metsa.
==Rannakaitsepatarei nr 315==
Patarei oli relvastatud kahe 180/
Sümbolite (2хII-[[:en:180mm Pattern 1931-1933|180/57]]) tähendus [[patarei (sõjandus)|kahuripatarei]] nimes:
*2хII – [[kahur]]ite arv [[patarei (sõjandus)|patareis]]. Kokku oli rannakaitsepatareis nr 315 4 [[suurtükk]]i, kahes suurtükitornis
*../180 – kahurite [[Kaliiber (relv)|kaliiber]] [[Toll (pikkusühik)|toll]]ides/millimeetrites
*57 – suurtükitoru pikkus [[Kaliiber (relv)|kaliibrites]]
Suurtükkide laskekaugus oli 45 km (200 [[kaabeltau]]d).
Patarei juurde pöörab tee [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]]–[[Kaugatuma]] maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub patarei komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist [[obelisk]]. Seal on [[Läätsa–Jämaja–Sääre–Mäebe tee|Sääre–Jamaja tee]] ääres säilinud kaheksa meetri kõrgune patarei tulejuhtimistorn/kaugusmõõdiku betoontorn, mis väliselt sarnaneb [[tuulik]]uga. Seal on ka mitmesuguste muude hoonete varemeid.<ref>[http://www.livoniamaritima.eu/index.php?product_id=12&page=60&action=show_product_details&&group_id= "Sõrve poolsaar ja Stebeli suurtükipatarei"]</ref> Hiljem ehitati tulejuhtimiseks veel [[Sääre mõis]]a puuviljaaeda puust torn.
12. rida ⟶ 20. rida:
Patareis oli komandopunkt, kaks suurtükitorni, tulejuhtimistorn, katlamaja ja sõjaväelinnak. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 meetri paksusest [[raudbetoon]]ist ning uksed [[soomusteras]]est. Varjenditele paigaldati vaatlusteks 230-mm soomusterasest periskoobikuplid. Suurtükikompleks mahutas lahingute ajal 55 meest, kelle kasutuses olid eluruumid ja eraldi ohvitseride toad, duširuumid, söökla ja köök<ref>Bruno Pao, [https://dea.digar.ee/article/nadalalopp/2016/09/02/11 Sõrve sääre otsa lood 13], Nädalalõpp: ajalehtede [[Hiiu Leht]] ja [[Meie Maa]] lisa, nr. 22, 2 september 2016</ref>. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele.
Patarei isikkooseis oli Punaarmee isikkoosseisu normi 014/812 kohaselt oli 329 sõjaväelast (17 [[ohvitser]]i, 75 [[allohvitser]]i, 237 punalaevastiklast) 014/106-Б kohaselt 306 sõjaväelast.
Patarei võttis osa lahingutest [[Kura kurk|Kura kurgus]] ja Sõrve poolsaare [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal#Sõjategevus oktoobris|kaitsmisest Nõukogude vägede poolt 1941. aastal]] ning patarei suurtükitorud lasti enne taganemist lõhki. ▼
▲Patarei võttis osa lahingutest [[Kura kurk|Kura kurgus]] ja [[Sõrve
Kui Nõukogude väed hülgasid patarei ehitised, lakkas töötamast veeärastussüsteem ja ehitised täitusid veega.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-stebeli-patarei-komandopunkt-valgub-taas-vett-tais?id=33139265&l=fplead "FOTOD: Stebeli patarei komandopunkt valgub taas vett täis". 11. september 2010]</ref> 1945. aastal tehti endisest rannikupatareist nr 315 ilma relvadeta [[Rannikupatarei nr 360|õppepatarei nr 360]].
19. rida ⟶ 29. rida:
*[[Peeter Suure merekindlus]]e [[rannapatarei nr 43]]
*[[Türju rannapatarei (1940)]] (IV-305 mm suurtükkidega)
*[[Rannakaitsepatarei nr 314]]
*[[Rannakaitsepatarei nr 317]]
==Viited==
{{viited}}
| |||