Turumajandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
Turumajanduses mõjutab [[Investeering|investeeringute]] ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamist turu [[hinnamehhanism]]. Turumajandusele vastandub bürokraatlik [[plaanimajandus]], milles investeerimis- ja tootmisotsuseid langetavad riigis täitevvõimu teostavad ametnikud.
 
Turumajandus tekib, areneb ja püsib [[Ühiskond|ühiskondades]], mille liikmed väärtustavad [[Eneseteostus|eneseteostuse]] [[Vabadus|vabadust]], tahavad ise [[Otsustamine|otsustada]] mida nad teevad ning julgevad võtta enesele [[Vastutus|vastutuse]] enda ja oma lähendaste toimetuleku eest. Turumajanduse edu sõltub inimeste valmidusest kohaneda keskkonnas toimuvate muutustega ja muuta enda tegevust vastavalt loodushoiu, seaduste ja turu nõuetele. Turumajandusliku ühiskonna edu sõltub turu [[Läbipaistvustegur|läbipaistvusest]], rakendatud [[Rahasüsteem|rahasüsteemis]]<nowiki/>t (see määrab [[Majandusmudel|majandusmudeli]]) ja inimeste [[Sallivus|sallivusest]] teistsuguste suhtes.Turumajandus on teadaolevaist tõhusaim majandusvorm ja paljudest katsetest hoolimata pole seniajani avastatud ühtegi rakendatavat alternatiivi.
 
Turumajanduslikus keskkonnas on edukamad need, kes suudavad teha koostööd. Ettevõtjad ühinevad äriühinguteks, kapitali omanikud moodustavad investeerimisfonde ja töötajad ühinevad oma huvide kaitseks ametiühinguteks. Väikeettevõtjad ja tarbijad ühinevad kooperatiivideks (ühistuteks) suurte, turul domineerivate rahvusvaheliste kontsernide vastu, et mastaabiefekti kasutades alandada toodete hankehinda ning suurendada oma turujõudu.<ref>Bock man, Johanna (2011). [[Kasutaja:Lagrits/Turumajandus#Viited|Markets in the name of Socialism: The Left-Wing origins of Neoliberalism]]. Stanford University Press. ISBN 978-0-8047-7566-3.</ref>
 
Turumajandus põhineb [[Eraomand|eraomandusel]] ja lähtub [[Erahuvi|erahuvist]], kuid selle jätkusuutlikkuse (turuvabadused) tagab riiklik institutsioon, mis kehtestab ühtse [[Õiguskord|õiguskorra]] oma [[Territoorium|territooriumil]] ning lahendab tekkinud konflikte [[Kohus|kohtute]] kaudu. Turumajanduslik majandusmudel on ühiskonnakorralduse aluseks linnriikides ja modernsetes riikides ning nendes on valitsus üheks turu subjektiks teiste kõrval. Valitsust eristab teistest turuosalistest see, et lisaks tasulistest teenustest laekuvatele tuludele või laekuvad tema eelarvesse ka [[Maksud|lõivud]]. Kõik turuosalised hangivad ja vahetavad omavahel kaupu hinnamehhanismi alusel.<ref>Paul M. Johnson (2005). [[Kasutaja:Lagrits/Turumajandus#Turumajandus Eestis|A Glossary of Political Economy Terms, MArket Economy]].