Tallinna ühistransport: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Intgr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
115. rida:
 
=== Tramm ===
2019. aastal valmis Tallinna ja Harjumaa kergraudteetranspordi tasuvusuuringu vahearuanne, milles pakuti välja, millised võiksid tulevikus olla trammiliinid Tallinnas ja lähiümbruses. Uuringust selgus, et [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinna]] linnaosa vajab uut trammiliini väga just seetõttu, et seal käivad suurimad kinnisvaraprojektid Tallinna linnasTallinnas, seega hakkab lähitulevikus seal elama rohkem inimesi. Uuringus pakuti välja ka viis kõige olulisemat marsruuti Tallinnas ja neli, mis läheksid väljaspoole linna piiri. Need liinid lähevadläheksid Kesklinnast [[Väike-Õismäe|Väike-Õismäele]] (le/[[Astangu]])le, [[Mustamäe linnaosa|Mustamäele]]le, [[Järve (Tallinn)|Järvele]], [[Priisle|Priislesse]]sse, [[Maardu|Maardusse]]sse, [[Kopli|Koplisse]]sse, [[Pelgurand|Stroomisse]]a, [[Viimsi|Viimsisse]]sse, [[Peetri (Rae)|Peetrisse]] (/[[Jüri]])le ja [[Tabasalu|Tabasallu]]. Uuring soovitas ka palju väiksemaid muudatusi trammivõrgus. Selle plaani põhieesmärk on minimeerida Tallinna edasist autostumist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/962194/uuring-pakub-trammiliine-pohja-tallinna-lasnamaele-ja-mustamaele|pealkiri=ERR: "Uuring pakub trammiliine Põhja-Tallinna, Lasnamäele ja Mustamäele"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
2020. aastal avaldatud Tallinna arengustrateegias aastaks 2035 võib näha, et enamik pakutud liinidest jäeti kõrvale, kuid selles on kirjeldatud ka konkreetsemad plaanid Tallinna tulevase trammivõrgu jaoks. Uuteks trammiliinideks onoleksid [[Ülemiste]] – [[Vanasadam|Vanasadama]] (ühendab reisisadamat lennujaamaga), Kesklinn – [[Rahu tee]] (läheb Lasnamäe põhjaküljele), Kesklinn – [[Pelguranna]] (läheb Põhja-Tallinna), Kesklinn – [[Peetri (Rae)|Peetri]] (läheb [[Rae vald|Rae valda]] väljaspool Tallinna). Väiksem võrgumuutus ühendab [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] ja [[Tartu maantee|Tartu mnt]] [[Rävala puiestee]] kaudu. Arengustrateegias ei mainita nende liinide valmimise ajakava, kuid liin Vanasadamasse läheb ametlikule kavandamisetapile 2021. aastal ja ehitus peaks lõppema aastal 2023. Hinnanguliselt maksab see konkreetne liin 15–20 miljonit eurot.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1080672/vanasadama-trammiliini-trass-sai-paika-tee-valmib-2023-lopus|pealkiri=ERR: "Vanasadama trammiliini trass sai paika, tee valmib 2023 lõpus"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
=== Troll ===
124. rida:
 
=== Lähirong ===
2020. aastal teatas Tallinn plaanist järgmise 15 aasta jooksul avada uued rongiliinid Tallinna linna territooriumil. Plaani kohaselt ei pea uusi raudteid ehitama, kuid lähiajal on plaanis mahutada reisirongiliiklus ka nendele raudteedele, mida praegu kasutatakse ainult kaubaveoks. Üks uutest liinidest on kavandatud sõitma kahe kiiresti areneva [[Ülemiste]] ja [[Kopli]] piirkonna vahel. Teine liin oleks juba kasutuses olev liin [[Balti jaam]] – [[Laagri]] (praegu Balti jaam – [[Pääsküla]]). Kavas on ka kolm ümberistumisjaama, teisele liinile ümberistumiseks, mis asuvad [[Kristiine linnaosa|Kristiines]]s ([[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla jaam]]), [[Tondi raudteepeatus|Tondil]] ja [[Järve raudteepeatus|Järvel]]). Tallinn plaanib kasutada [[Elron|Elronile]] kuuluvaid ronge. Need rongid sõidaksid edasi-tagasi linna siseliinidel. Selle plaani peamine mõte on see, et linnas oleks tihedam reisirongiliiklus, nii et rohkem inimesi eelistaks seda oma peamise transpordivahendina. Selle plaani elluviimiseks on vaja soetada lisaronge, ehitada ümberistumisjaamad valmis ja kohandada raudteeinfrastruktuuri, eriti tulevasel Ülemiste-KopliÜlemiste–Kopli liinil.<ref name=":1" />
 
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi 2019. aastal ettepaneku ehitada Tallinna ringraudtee, et paremini ühendada Tallinna ida- ja lääneosa. Koridor peaks kulgema kas [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]]est altlõunas [[Rae vald|Rae vallast]] (Lasnamäe linnaosa lähedal) [[Saue vald|Saue valda]] (Nõmme linnaosa lähedal) või järvejärvest kohaltpõhjapool juba valdavalt olemasoleval raudteel. Uuringud soovitasid siiski esimesena kirjas olevat varianti. Idee on suunata kaubavedu Tallinna kesklinnast eemale ja avada ka uus pendelrongiliin reisijatele. Planeeritud [[Rail Baltic]] (Euroopa rööpmelaiusega raudtee) aitaks seda plaani mõnevõrra realiseerida, kuna selle kõrval saab olla Venemaa rööpmelaiusega (kasutatakse Soomes, Eestis, Lätis jne) paralleelne raudtee (13 km) ja kohalikud rongijaamad, kuid see ei võimaldaks jõuda Saue valda, nii et see osa tuleks lisaks juurde ehitada (14 km). Ringraudtee oleks [[Saku vald|Saku]], [[Saue vald|Saue]] ja [[Rae vald|Rae]] valla jaoks oluline, millest see raudtee mööduks. Kõik need vallad, eriti Rae ja Saue, arenevad kiiresti kui suured madala asustustihedusega eeslinnapiirkonnad, kuigi nad ei kuulu Tallinna linna alla. See plaan võiks aidata vähendada [[Autostumine|autostumist]] juba ülekoormatud Tallinnas. Kavandatud ringraudtee oleks 27 km pikk ja kulgeks [[Lagedi|Lagedilt]]lt [[Saue|Sauele]]le.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.mkm.ee/et/uudised/aas-rail-baltic-peab-arvestama-potentsiaalse-tallinna-ringraudteega|pealkiri=MKM: "Aas: Rail Baltic peab arvestama potentsiaalse Tallinna ringraudteega"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.harjuelu.ee/uus-plaan-tallinna-ringraudtee-ehitatakse-koos-rail-balticuga/|pealkiri=Harju Elu: "Uus plaan: Tallinna ringraudtee ehitatakse koos Rail Balticuga"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.pealinn.ee/newset/omavalitsused-ja-ettevotjad-tuleb-algatada-tallinna-ringraudtee-n245919|pealkiri=Pealinn: "Omavalitsused ja ettevõtjad: tuleb algatada Tallinna ringraudtee eriplaneering"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Eesti valitsus teatas plaanidest elektrifitseerida kõik Eesti raudteed (800km) alates 2022. aastast 300 miljoni euroga, kuid Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku, et Elron peaks selle asemel ostma uued vesinikurongid [[Tallinna–Viljandi rongiliin|Tallinna – Viljandi]] rongiliinile testliinina. Vesinikurongide kasutamine oleks oluliselt odavam ja säästetud raha saaks kasutada raudteetranspordi kiiremaks muutmiseks. Selle plaani uuringud on praegu pooleli. See raudtee kulgeb ka Tallinnas ja sellel on mõned jaamad linna piirides.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1109120/mkm-vesinikrongi-pilootloiguks-sobib-tallinn-viljandi|pealkiri=ERR: "MKM: vesinikrongi pilootlõiguks sobib Tallinn-Viljandi"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Uue raudteejaama lisamine läänesuuna raudteele [[Järve keskusekeskus]]e vahetusse lähedusse on kõne all olnud juba 2000ndate2000. aastate algusest. 2020. aastal otsustatigi selle ehitamise kasuks samal ajal Järve keskuse uuendamisega. Keskust külastab aastas ligikaudu 4,3 miljonit külastajat, enamik neist isikliku autoga. Rongijaama ehitamine aitaks tõenäoliselt märkimisväärselt suurendada keskuse ligipääsetavust ühistranspordiga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/11322/jarve-keskus-alustab-2020-aastal-keskuse-uuendamist|pealkiri=City24: "Järve keskus alustab 2020. aastal keskuse uuendamist"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
=== Kavandatavad ühistranspordi terminalid ===
Uued ühistransporditerminalid rajatakse [[Ülemiste|Ülemistele]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiinesse]] ([[Lilleküla]]).
 
Lillekülas asuv terminal kannab nime Kristiine HUB ([[Lilleküla raudteepeatus|praeguse rongijaama]] ja [[Kristiine keskusekeskus]]e vahel, mille külastatavus oli 2017. aastal 7,3 miljonit). See saab olema ümberistumisterminal lääne- ja idasuuna rongidele, trammidele ja bussidele. 2020. aastal andis Kristiine keskuse omanik Citycon OY teada maade ostust keskuse kõrval kruntidel, et ehitada sinna uued kaubandusega seotud büroo-, teenus- ja eluhooned, et vähendada Tallinna autostumist tuues töökohad, kaubanduse, vabaajaveetmise ja elukohad kohta, kuhu on tulemas kõrge kvaliteediga ühistranspordi ümberistumisterminal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://finance.yahoo.com/news/citycon-acquired-plots-adjacent-kristiine-092400117.html?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly93d3cuZ29vZ2xlLmNvbS8&guce_referrer_sig=AQAAAIQ6c6bcA4UvZ2hAL1Lz_Db99nqnN2mOy3PP48HDeWnH4rWAvoFgFLfhwL14RFf1MqI29Csr-sAbtvdktgqKzdosWdkXn8evhmVMXE3aLEQlTGvRKLDKi8ptt18Do-X3umPYO1-6ywSJl3kPvqQF1aLTf03GfPp6HJTVHwJeKdAF|pealkiri=Yahoo Finance: "Citycon aquired plots adjacent to the Kristiine centre"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Ülemiste terminalist saabsaaks Tallinna uus pearaudteejaam, praeguse Ülemiste rongijaama, [[T1 Kaubanduskeskus|T1 Mall of Tallinn]]e ja [[Ülemiste keskus|Ülemiste keskuse]]e vahel. See saab olema ka Tallinna uus rahvusvaheline raudteejaam, kus rongid lähevad [[Riia]] ([[Rail Baltic|Rail Baltica]]), [[Peterburi]] ja [[Helsingi]] ([[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Tallinn-Helsingi raudteetunnel]] ehk [[Talsinki]]) suunas. Plaanide kohaselt peaksid need kaks terminali olema kohad, kus rongi-, bussi- ja trammiliinid ühenduvad üksteisega, et hõlbustada ühistranspordivahendite vahelist ümberistumist.
 
Ülemiste terminali ehitus algab 2021. aastal ja peaks lõppema aastal 2025, ning see läheb maksma 40 miljonit eurot. Kristiine HUBiHUB peaks valmima enne 2035. aastat.<ref name=":1" /><ref name=":0" />
 
Plaani, mis praeguse [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru Keskuse bussiterminaliga]]iga toimuma hakkab, ei ole veel avaldatud.
 
Kaugemas tulevikus (pärast 2035. aastat) võib Tallinnasse tekkida veel rohkem ühistransporditerminale:
 
[[Järve Keskus|Järve keskus]] on tähtis sõlmpunkt ümberkaudsetele linnaosadele ja valdadele. Keskusest möödub väga suur transiitliiklus eeslinnadest ([[Nõmme linnaosa]], [[Saue vald|Saue]]-, [[Kiili vald|Kiili]]-, [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju]] ning [[Saku vald]] ja [[Keila]] ja [[Saue]] linnad) kesklinna suunas ja tagasi. Hommikusel tipptunnil 7.30–9.30 läbib piirkonda 5835 inimest ning õhtusel tipptunnil, 15.30–18.30, 6450 inimest. Keskuse juurest mööduvad nii läänesuuna raudtee, Pärnu maantee (läheb keskuse juures kaheks) ja Viljandi maantee (plaanide järgi ühendatakse mitmetasandilist ristmikku kasutades Tervise tänavaga teiselpool raudteed osana Tallinna väikse ringtee projektist). Ka kagusuunaedelasuuna raudtee möödub üsna keskuse lähedalt. 2015. aastast pärit uuringu järgi peab tulevikus busside ja rongide jaoks looma seal ümberistumisterminali;<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://digikogu.taltech.ee/et/Item/42a0c908-c353-4023-b0f3-5cf4ee42144a|pealkiri=Järve ühistransporditerminali rajamise vajaduse eeluuring|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
[[Rocca al Mare kaubanduskeskus|Rocca al Mare keskus]] on läänepoolse Tallinna suurim tõmbekeskus, mida läbib lähedalt väga tihe transiitliiklus Paldiski maanteelt, Ehitajate teelt ja Rannamõisa teelt kesklinna suunas ja tagasi. Läheduses asub [[Väike-Õismäe|Väike-Õismäe asum]] asum, kus elab ligikaudu 27 000 inimeseleinimest. Lisaks on kiiresti suurenemas ka [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] eeslinnad ning eeslinna piirkonnad väljaspool Tallinna linna territooriumi [[Harku vald|Harku]], [[Saue vald|Saue]] ja [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju]] valdades ([[Keila]], [[Tabasalu]], [[Tiskre küla|Tiskre]]). Tõenäoliselt hakkab keskusest tulevikus mööduma rööbastransport (tramm) ning sinna tuleks busside ja trammide ümberistumisterminal.
 
=== Jalgrattateedevõrk ===