Redaktsioon: 28. aprill 2021, kell 18:27 redigeeri Sillerkiil (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 500 muudatust →‎Kirjeldus: video Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. juuni 2021, kell 20:44 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust →‎Paljunemine ja kasv Uuem muudatus →
131. rida: Harilik mänd on [[ühekojaline taim\|ühekojaline]] okaspuu ja paljuneb looduslikult [[seeme\|seemnete]] abil. Viljakandvus algab küllaltki varakult: valgusküllases kasvukohas 10–15 aasta, puistus 25–35 aasta vanuselt. Levila põhjaosas algab viljakandvus hiljem, lõunaosas varem. Head seemneaastad korduvad 3–4, karmimates kasvupiirkondades kuni 7 aasta järel. Levila lõunaosas esineb häid seemneaastaid sagedamini ja põhjaosas harvemini. Raieküpse puistu seemnesaak on tavaliselt 6–10 (harva kuni 12) kg/ha, levila lõunaosas tavaliselt kuni 19 (harva kuni 40) kg/ha.<ref name="dendro" /> ~~[[Isasõis\|Isasõied]]~~Isaskäbid on kollakad ning nende pikkus on 5–6 mm ja läbimõõt 3–4 mm.<ref name="dendro" /> Nad koosnevad paljudest spiraalse asetusega ja soomusjatest [[tolmukas\|tolmukatest]] ning asetsevad tihedate kogumikena noore pikkvõrse alusel. Tolmukate alaküljel on kaks pikuti avanevat [[tolmukott]]i,<ref name="dendro" /> millest väljuvad kahe õhupõiega varustatud [[tolmutera]]d. Need kanduvad [[tuul]]e abil väga kaugele, isegi kuni 900 km kaugusele. [[Tolmlemine]] toimub tavaliselt [[mai]] lõpus ja [[juuni]] alguses, sõltuvalt kasvukoha kliimast.<ref name="dendro" /> Levila põhjaosas, [[Siber]]i [[taiga]]s võib tolmlemine toimuda ka juuni teises pooles, harva isegi [[juuli]] alguses. Tolmlemise kestus (4–5 päevast kuni 10–11 päevani) sõltub kliimast ja on piirkonniti erinev.<ref name="dendrovene" /> [[Õietolm]]u rohkuse tõttu on tolmlemise ajal mändide lähedal asuvad veekogud kollaka kirmega kaetud. Tolmlemisega ühel ajal on okaste kõige intensiivsem kasvuperiood.<ref name="dendro" /> 137. rida: Kuna männi isaskäbide tolmukotid ja noorte emaskäbide soomused avanevad erinevatel aegadel, toimub mändide vahel võõrtolmlemine. Pärast tolmlemist isaskäbid kuivavad ja varisevad.<ref name="3hzU2" /> [[~~Emasõis~~Käbi\|Emaskäbid]]~~ikud~~ on ümarad, punakad ja püstised. Nende pikkus on 5–6 mm. Noortes emaskäbides on seemnealgmed ja neist arenevad pärast tolmlemist ja viljastamist seemned. Käbid [[viljastumine\|viljastuvad]] tolmlemisele järgneva aasta kevadel. Seemned valmivad sama aasta sügisel, seega kulub õitsemisest seemnete valmimiseni umbes 18 kuud. Käbid on valminult munajad, 3–7 cm pikad, läbimõõduga 2–3 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Nende [[Apofüüs (paljasseemnetaimed)\|apofüüs]] on rombjas, tömpjas või terav. Küpsenud seemned on munajad, hallikad, pruunid või mustjad, sageli kirjud, tiivakesega ja 12–20 mm pikad ja pääsevad puitunud käbide avanenud soomustest välja alles kolmanda aasta kevadel. Seemne mass on 3–9 mg. Seemne suurus sõltub kasvukoha kliimast ja mullastikust. Suuremad seemned kasvavad parematel pinnastel ja levila lõunaosa soojemas kliimas, väiksemad aga levila põhjaosas või kehvematel muldadel. Seemnete [[idanevus]] on väga suur, sageli üle 90%. Seemnete varisemine algab enamasti kevadtalvel ja kestab kogu kevade, vähesel määral ka suve alguses. Eestis variseb suurem osa seemnetest mais. Pärast seemnete varisemist jäävad tühjad käbid veel paariks aastaks puudele rippuma.<ref name="dendro" /> Seemned võivad idaneda ja männi[[tõuse\|tõusmed]] tärgata kogu kasvuperioodi jooksul. Piisava soojuse ja mulla niiskuse korral toimub see tavaliselt 2–3 nädalat pärast seemnete varisemist või külvamist.<ref name="dendrovene" /> Tõusmetel on 4–7 [[iduleht]]e. Esimesel aastal on juveniilsed okkad ühekaupa spiraalselt. Teisel aastal on osa okkaid endiselt ühekaupa, ülejäänud kahekaupa kimbus. Kolmandal, osade bioloogide arvates teisel <ref name="Cydl7" />, eluaastal tekib esimene oksa[[männas]] ja edaspidi saab nende järgi kuni 40-aastaste puude vanust määrata. 40–50 aasta vanustel puudel aga hakkavad männased kinni kasvama. Kõrguse juurdekasvu maksimumpiiri (kuni 1 m aastas<ref name="pines" />) saavutavad männid tavaliselt 10–25 (40) aasta vanuselt. Viljakatel muldadel kasvavad puud 70–80 aastaga kuni 30 m kõrguseks, seejärel väheneb juurdekasv oluliselt. Rabades jäävad männid kiduraks ega kasva rohkem kui mõne meetri kõrguseks. Hea tootlikkusega puistu tagavara on 600–700 tm/ha.<ref name="dendro" /> Noored võrsed kasvavad maist kuni juuli alguseni. Tüve radiaalsuunaline kasv kestab tavaliselt augusti lõpuni.<ref name="pines" /> <gallery> Pinus sylvestris flos female bialowieza forest beentree.jpg\|~~Emasõis~~Emaskäbi Pinus sylvestris flos pollen bialowieza forest beentree.jpg\|~~Isasõisikud~~Isaskäbid Pinus sylvestris youngcone.jpg\|Pungad ja noor käbi Dseed pinus sylvestris 3 beentree.jpg\|Seeme

Harilik mänd: erinevus redaktsioonide vahel