Allan Murdmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allan Murdmaa lõpetas [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Tallinna 22. Keskkooli]] 1952. aastal. Ta õppis aastatel 1952–1958 [[Moskva Arhitektuuriinstituut|Moskva Arhitektuuriinstituudis]].

Allan Murdmaa töötas aastatel 1958–1960 [[Eesti Projekt]]is, 1960–1962 Tallinna peakunstnikuna, 1963–1968 ja 1970–1976 õppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1968–1970 [[Viljandi]] TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas ning 1976–1981 ja 1987–1992 [[Eesti Maaehitusprojekt]]is.

Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad erinevadmitmesugused elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused ([[Gloria (restoran)|Gloria]], [[Pegasus (kohvik)|Pegasus]] jt). Suure osa Allan Murdmaa loomingust moodustavad agaka mitmesugused monumendid – [[Amandus AdamsonAdamsoni monument|Amandus Adamsoni]]i, [[Eduard Vilde monument|Eduard Vilde]], [[Heino EllerElleri monument|Heino Elleri]]i ja [[Oskar Luts]]uLutsu ausammas|Oskar Lutsu mälestussammas]], [[Tehumardi mälestussammas]], [[Rakvere]] stalinismiohvrite monument ning [[Maarjamäe memoriaal]]. Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektori [[Mariann Raisma]] arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis{{lisa viide}}. [[1924. aasta 1. detsembri ülestõusu mälestusmärk|1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monumendimälestussamba]] teostamise eest pälvis ta koos skulptor [[Matti Varik|ugaMatti Varikuga]] 1976. aastal [[Kristjan Raua preemia]].