Vilepill: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 82.131.121.249 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pikne.
Märgis: Tühistamine
Täiendatud
 
1. rida:
 
{{allikad}}
[[Pilt:Willow whistle.jpg|pisi|175px|[[Paju]]koorest valmistatud vilepill ehk [[pajupill]]]]
'''Vilepill''' on torujas [[huulik]]u ja sõrmeaukudega [[puit|puidust]], [[metall]]ist, [[savi]]st või [[plast]]ist valmistatud [[muusikariist]].<ref>[http://entsyklopeedia.ee/meedia/vilepill4/nene8_page_0455 Vilepill], [[Eesti Entsüklopeedia]]. Vaadatud 05.06.2021</ref>
 
==Valmistamine==
Tuntumaid vilepille on [[pajupill]], mis on peamiselt lastepillina tänini kasutatav. Vilepille tehti ka muude puude koorest ([[toomingas]], [[lepp]], [[pihlakas]], [[mänd|männikasvust]] jt.). Pill tehti kevadel mähiajal siledast sõrmejämedusest umbes 15&nbsp;cm pikkusest oksast.<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 355</ref> Puhumisotsast 2–3&nbsp;cm kaugusele lõigati sisse hammas(sälk), oksa koor klopiti lahti ning keerati pealt ära. Puhumisotsa lõigati poolviltuselt. Väljakeeratud puust pandi sellesse otsa huulikuks puupulgast "keel", millel pealmine kumerus oli ära lõigatud, nii et tekkis väike pilu. Pilusse puhudes tekkis heli. Teise otsa pandi punn, mis oli mõnikord liikuv ja sellega sai muuta heli kõrgust.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]]. Lk 240</ref>
 
==Muud vilepillid==
Lisaks kuulub vilepillide hulka hein<nowiki/>[[putk (vars)|putkest]] valmistatud mitme sõrmeavaga ''putkepill'', [[Lõuna-Eesti]]s nimetatakse seda ''pütsikpilliks''. Sõrmeavadega vilepille tehti ka puust (millesse põletati sisekanal) või plekist. Leitud on sarnaseid [[keskaeg|keskaegseid]] loomaluust vilepille. Eraldi variant oli [[Kirde-Eesti]]s kasutatud ''venevile'' (ka ''piibar''), see oli kaks korda pikem pajupillist, tema keskel oli puhumisava ning otsad olid suletud punnidega. Puhumisavast kahel pool asusid sõrmeavad.<ref name="Rahvakultuuri leksikon"></ref>
 
==Vaata ka==
*[[karjapasun]]
*[[pajupill]]
*[[roopill]]
*[[sikusarv]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
* Eesti rahvapillid ja rahvatantsud, [[Herbert Tampere]]. Tallinn, [[Eesti Raamat]], 1975.
* Pajupill puhkma..., [[Igor Tõnurist]]. [[Maakodu]] 1998,5.
 
==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalview/579217 Pajupill] [[Eesti Rahva Muuseum]]
*[https://www.muis.ee/museaalview/1227176 Vilepill], [[Eesti Põllumajandusmuuseum]]
*[https://lastega.ee/index.php/et/k2ev/item/10017-pajupill-opeta-lapsed-pajupilli-tegema Õpeta lapsed pajupilli tegema]
*[https://pilliportaal.kultuur.ut.ee/parimuspillid/viled/ Pärimuspillid:Viled]
 
[[Kategooria:Puhkpillid]]
[[Kategooria:Eesti rahvapillid]]
[[Kategooria:Etnograafia]]
[[Kategooria:Eesti etnograafia]]