Alūksne: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus
PResümee puudub
25. rida:
[[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõjas]] ([[1656]]–[[1658]]) hõivasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed piirkonna ning valdasid seda [[1658]]. aasta lõpus Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]]ga. [[1661]]. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]] tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel.
 
[[Põhjasõda|Põhjasõjas]], [[1702]]. aastal, pärast kümnepäevast piiramist, kui kahuritulega oli juba purustatud märkimisväärne osa müüre, otsustas Rootsi armee komandör Flovian Philo von Tilam taganeda ja kindlus alistus [[kindralfeldmarssal]] [[Boriss ŠeremetjevŠeremetev|ŠeremetjevŠeremetevi]]i juhitud Vene vägedele. Sealjuures saavutati kokkulepe, et kui rootslased annavad linnuse käest, lubatakse neil vabalt lahkuda. Linnusesaart järvekaldaga ühendavast sillast üleminekul kostis kusagilt juhuslikku tulistamist ja vaherahu oligi rikutud ning Rootsi väed hävitati. Venelaste kätte langes vangi ka piiblitõlkija [[Ernst Glück]] ja tema kasutütar Marta Skavronska, kellest sai hilisem [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina I]]. Teistel andmetel kõik rootslased ei alistunud ja linnuse komandant suurtükiväekapten Wolf (Wulff) ja junkur Gottlieb lasid end koos järelejäänud kaitsemeeskonnaga õhku. Tollal purustati ka Rootsi ajal taastekkinud linnake ja Alulinnast jäi järele väike asula.<ref>[[Heinrich von Hagemeister]] [http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1], lk. 252</ref> Pärast Põhjasõda ei vastanud linnus sõjalise tugipunktina enam aja nõuetele ja kaotas oma strateegilise tähtsuse.
 
[[1741]]. aastal andis [[Jelizaveta I]] Alūksne oma kantslerile, krahv [[Mihhail Vorontsov]]ile, kes müüs [[mõis]]a juba [[1744]]. aastal [[Otto Hermann von Vietinghoff-Scheel]]ile. [[Vietinghoff]]-Scheelide kätte jäi see valdus kuni võõrandamiseni. Uus [[Alūksne loss]]i peahoone ehitati aastail [[1860]]–[[1863]].