Viisud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendus
1. rida:
'''Viisk''' (mitmuses: viisud, [[kirdemurre|kirdemurdes]] ''virs''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=68477&sona=virs Murdekaart]</ref>) on 2–3 cm laiustest [[puukoor]]e ribadest valmistatud pastlataoline ilma [[säär]]eta tööjalats<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 353</ref><ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]]. Lk 239</ref>.
 
Viiske kanti kogu Kirde-Euroopa metsavööndis. Tavalised olid nad [[Ida-Eesti|Ida-]] ja [[Lõuna-Eesti]]s, aga [[Läti]]s, [[Leedu]]s ja [[Valgevene]]s. Eestis kanti viiske peamiselt suvel (nädalas võis kuluda mitu paari), [[20. sajand]]i algusaastail juba vähesel määral, põhiliselt [[heinategu|heina tehes]] vesistel sooheinamaadel. <ref name="Rahvakultuuri leksikon"></ref>
 
Viisud koosnesid ninast, põhjast, kannast ja paeltest. Enamasti tehti nad [[paju]] või [[pärn]]a koore ribadest (sugadest), harvem [[kask|kase]] ([[Kirde-Eesti]]s) või [[kadakas|kadaka]] koorest. Erinevalt [[venelased|venelaste]] ja [[soomlased|soomlaste]] tugevamatest [[diagonaal]]<nowiki/>koega viiskudest olid eestlaste viisud lihtsad, ristkoelised.<ref name="Etnograafia sõnaraamat"></ref>
 
==Vaata ka==
8. rida ⟶ 12. rida:
== Viited ==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
* Eesti rahvariiete ajalugu. [[Ilmari Manninen]]. 1927, 2009.
 
==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalview/1230290 Viisud], [[Eesti Põllumajandusmuuseum]]
*[http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/videod/6f63099f-7aa9-4ad4-beee-b900cafb0d98 "Viisud"] ETV
*[https://www.e-varamu.ee/item/L3ICV6VRJMJXECRYIHZ437PO233UIJLR Soome-ugri rahvaste esemed], [[E-varamu]]
 
[[Kategooria:Jalanõud]]
[[Kategooria:Etnograafia]]
[[Kategooria:Eesti etnograafia]]