Detsibell: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
215. rida:
[[Helitehnika]]s kasutatakse detsibelli [[helivaljus]]e väljendamiseks. Mõõdetakse [[heli intensiivsus]]e muutumist, mitte heli valjust. Näiteks [[mootorsaag|mootorsae]] ja [[sisepõlemismootor|automootori]] helidel võib olla sama detsibelline väärtus, kuid mootorsaag tundub meile valjem, sest inim[[kõrv]] on kõrgemate helide suhtes tundlikum.
 
Detsibelli kasutatakse [[akustika]]s, etvõimsust kirjeldavate suuruste (näiteks väljendada [[Helirõhk|helirõhutasethelirõhutase]], [[Osakese siire#Heliosakese siirde tase|heliosakese siirde tase]]) ja akustilist välja kirjeldavate suuruste (tähisnäiteks ''L[[tipphelirõhutase]]) korral.<subref>pEVS-ISO 18405:2020</subref>'') 0&nbsp;dBHelirõhutaseme suhtes.arvutamisel Selleks nulltasemeks (lähtetasemeks)õhuakustikas on õhuskontrollväärtuseks valitud [[helirõhk]] 20 [[paskal|mikropaskalit]] (μPa), mis vastab inimese [[kuuldelävi|kuuldelävele]] õhus, s.o [[kuulmine|inimkuulmise]] alampiirile. Väga hea kuulmisega inimesed tajuvad siiski ka helisid, mille tugevus on isegi ‒10&nbsp;dB, ehk 10 korda vaiksemat heli, kui seda on tavainimese kuuldelävi.{{lisa viide}}
 
Põhjuseid, miks helitehnikas just detsibelli kasutatakse, on mitu. Nimelt on inimkõrva kuulmistaju ulatus väga suur ja kõrv tajub helimuutusi vahemikuga, mis on ligikaudu [[logaritm]]iline ([[Weberi-Fechneri seadus]]). See tähendab, et 1&nbsp;dB on väikseim helitugevuse muutus, mida kõrv eristada suudab. See on võimalik ainult ideaalsetes tingimustes, kui inimene kuulab keskmisel muutumatul sagedusel "puhast" [[lihtheli|tooni]] ja tema ümber ei ole teisi [[müra]]sid. On kokku lepitud, et normaalsetes tingimustes saab terve kõrv vaevu aru 3-detsibellisest helimuutusest.