Redaktsioon: 24. mai 2021, kell 17:26 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. mai 2021, kell 00:07 redigeeri eemalda Janno66 (arutelu \| kaastöö) 102 muudatust P Parandasin mõned kirjavead. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
14. rida: Naturaalselt on ruutsignaalid pärit digitaalsetest lülitusskeemidest ja on genereeritud binaarsete, kaheolekuliste loogikaseadmetega. Ruutsignaalid on tavaliselt genereeritud metall-isolaator-pooljuht väljatransistoriga tänu nende kiirele sisse-välja lülituse käitumisele. Ruutsignaalid on tihti kasutusel kellasignaalidena, sest selle ~~kiire~~kiiret olekumuutust on hea kasutada loogikaelementide sünkroniseerimiseks täpselt ajastatud intervallidega. Kuid ruutsignaalides on väga palju harmoonilisi sagedusi, need võivad tekitada elektromagnetkiirgust, mis võib segada kõrvaliste skeemide tööd ning tekitada müra ning vigu. Selle probleemi vältimiseks ~~kasutadakse~~kasutatakse väga müratundlikes seadmetes siinussignaale kellasignaalideks. Digitaalelektroonikas on kellasignaalid üldjuhul toitepinge ning nullpinge vahel. On ka erandeid, kui kellasignaali edastatakse kas valgusega või ~~differentsiaalsete~~diferentsiaalsete signaalidega. Ruutsignaal ei pea olema ainult digitaalne signaal. Vabalt võime ruutsignaaliks lugeda ükskõik missuguse muu füüsikalise nähtuse, millega saame konkreetselt edastada signaali kõrge/madal olekut ning edastatud signaal vastab eelnevatele reeglitele. Näiteks võib selleks olla valgus, keemilise aine olek, punktijada perfolindil või siis nöör mida tõmmatakse signaali edastuse jaoks. 45. rida: == Mittetäiuslik ruutsignaal == Nagu eelnevalt mainitud, siis ideaalsel ruutsignaalil on kohene ülekanne madala ja kõrge oleku vahel. Reaalsuses ei ole see kunagi saavutatav signaali genereerivate seadmete füüsikaliste piirangute ning eripärasuste tõttu. Enimlevinud ideaalse ruutsignaali mittetäiuslikused väljenduvad tõusu-ja langusaegades ning intervalli varieeruvuses. ~~Tõusuaaeg~~Tõusuaeg on aeg, mis võtab signaalil madalast olekust kõrgesse olekusse minek ning langusaeg on vastupidiselt aeg, mis võtab signaalil kõrgest olekust madalasse olekusse minek. Elektroonikas on see tingitud näiteks parasiitmahutavustest, induktiivsusest ning metall-isolaator-pooljuht ~~väljatransitorite~~väljatransistorite olekuvahetuste lülitusaegadest. Elektroonikas võib mittetäiuslik ruutsignaal võib väljenduda veel signaali lülitusel tekkinud ossileerimisest. Ossileerimist on võimalik vähendada neid summutades. Kui süsteem on ülesummutatud kasvavad tõusuajad ning langusajad ning signaal ei pruugigi oma kõrgesse või madalasse olekusse jõuda. Ruutsignaali summutades läheneb see järjest siinussignaalile. 54. rida: Kuigi looduses meeldib asjadele ossileerida ühest olekust teise meenutab nende ossileerimine üldjuhul rohkem siinussignaali. Kõik objektid looduses on "laisad", mis tähendab, et nad ei taha oma olekut muuta, neil on teatav inerts. Seega nende oleku koheseks muutmiseks on tarvis lõpmatu suurt kogust energiat. Lõpmata suure koguse energiaallika olemasaolekul oleksid paljud praegused probleemid meil ühiskonnas kadunud. Kahjuks läheb see ka mitmete loodusseaduste vastu :( . Looduses on asju, mis muutuvad ajas koheselt nagu näiteks välgulöök, kuid need ei ~~ossileeru~~ostsilleeru üldjuhul 50% intervalliga. Seega need ei klapi meie teise, juba eelnevalt mainitud reegliga. Üks lähimaid ruutsignaali moodi graafiku tekitav nähtus looduses on valguse tase sõltuvalt ajast nädala jooksul. Kuna planeet Maa keerleb suhteliselt konstantse kiirusega ning päikeseloojangud ning päikesetõusud on suhteliselt kiired võrreldes kogu päeva pikkusega tekitab see ligilähedase ruutsignaali. Antud signaali nurgad graafikul on küll ümarad, kuna päikesetõus ning loojang ei ole täielikult binaarne sündmus.

Nelinurklaine: erinevus redaktsioonide vahel