Tallinna Tuletõrjeühing: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Tallinna Tuletõrjeühing''' on [[Tallinn]]as tegutsev [[tuletõrje]] valdkonnaga tegelev [[ühing]]<ref name="ühingu koduleht">http://www.tallinnatuletorje.ee/ (vaadatud 28.10.2015)</ref>.
 
Ühingu ajalugu algab [[1862]]. aastast, kui asutati ''Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts'', mis oli ühtlasi esimene vabatahtlik tuletõrjeorganisatsioon kogu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]]<ref name="ühingu koduleht"/>. 1866. aastal liitus Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga ka [[1788]]. aastal asutatud Tallinna [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] tuletõrjekomando.
 
[[1862]]. aastal andis [[Tallinna raad]] loa vabatahtliku tuletõrjekompanii asutamiseks. [[2. august]]il 1862 toimunud Tallinna vabatahtliku tuletõrjekompanii asutamiskoosolekul otsustati osta tuletõrjeprits ja mütsidele eraldusmärgid, fikseeriti toetajaliikmete õigused ja valiti juhatus. Juhatusse valiti seppmeister Carl Greb, lihunikmeister Julius Siebert, seppmeister Wilhelm Paech, kellasseppmeister Friedrich Müller ja tislermeister Ferdinand Kühne. [[Brandmeister|Brandmeistriks]] valiti [[Carl Greb]], pritsijaoskonna ülemaks sai kellassepp [[Carl Theodor Hollandt]].
 
Vabatahtliku tuletõrjekompanii juhtimiseks valiti kolmeks aastaks häälteenamusega üks brandmeister ja neli abi, kes kokku moodustasid juhatuse ehk direktsiooni. Kõik tuletõrjujad pidid kandma peakattel tuletõrjuja eraldusmärki – kalevist [[mütsi rumm]] ääristati kuldpaelaga. Järgnevail aastail kasvas tuletõrje liikmete arv, liikmete tõusis arv 280-ni. 1866. aastal liitus Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga ka [[1788]]. aastal asutatud Tallinna [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] tuletõrjekomando.
[[File:Viru Square 2015.jpg|pisi|Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi Pritsimaja, [[Vana-Viru tänav]] 14. Ehitatud aastatel 1871–1872]]
1873. aastaks ehitas Tallinna linn tuletõrjujatele Viru tänava lõppu uue tuletõrjehoone. 1876. aastal hakati kasutama tuletõrje alarmeerimiseks häirepasunaid. 1882. aastal osteti esimene auruprits ning asutati aurukolonn. Organisatsiooni arenedes ja kuna pritse oli palju, seati sisse Tallinna ülempritsmeistri ametikoht. 1884. aastal soetati heategevuslike üritustega kogutud raha eest puhkpillid ja asutati [[Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi puhkpilliorkester]].
Ühingu ajalugu algab [[1862]]. aastast, kui asutati ''Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts'', mis oli ühtlasi esimene vabatahtlik tuletõrjeorganisatsioon kogu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]]<ref name="ühingu koduleht"/>. 1866. aastal liitus Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga ka [[1788]]. aastal asutatud Tallinna [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] tuletõrjekomando.
 
7. augustil 1887 kinnitas tollane Venemaa keisririigi Siseministeerium põhikirja, mis andis Tallinna tuletõrjeorganisatsioonile seltsi õigused ja vabastas selle [[Tallinna raad|Tallinna rae]] eestkoste alt. 15. novembril peeti Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi erakorraline peakoosolek, kus valiti seltsile juhatus ja esimees, kelleks sai [[vabatahtlik tuletõrje|vabatahtliku tuletõrje]] asutaja [[Julius Siebert]].
 
2015. aastal oli ühingul 7 salka umbes 200 liikmega<ref name="ühingu koduleht"/>.
 
Ühingul on oma [[Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkesterPuhkpilliorkester|puhkpilliorkester]] ja segakoor Sõprus.
 
Tuletõrjeühingu liikmeid on maetud [[Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistu]]le.
[[Kategooria:Tallinna organisatsioonid]]
[[Kategooria:Eesti seltsid]]
[[Kategooria:1862. aasta Tallinnas]]
78 414

muudatust