'''Matsuo Bashō''' ([[jaapani keel]]es 松尾芭蕉; [[1644]] [[Ueno]] – [[28. november]] [[1694]] [[Ōsaka]]) oli [[Edo ajastu]] kuulsaim [[jaapanlased|jaapani]] luuletaja, keda peetakse tänapäeval üheks meisterlikumaks [[haiku]]de kirjutajaks.
Bashō kodanikunimi oli Matsuo Kinsaku ja ta sündis ilmseltKyoto lähistel, Ueno lähistelkülas (tänapäeval [[Iga-Ueno]]) [[Iga provints]]is (tänapäeval Mie prefektuur) [[Honshū]] saarel. Kuigi tema perekonnast pole palju teada, onoli arvatud, et temata isa oli madalama tähtsusega [[samurai]], kes õpetas kalligraafiat. Bashō hakkas noorena kirjutama [[haikai]]-luuletusi. Neid kirjutati mitmekesi ja tema kirjutas neid teenrina koos oma isandaga. Haikai koosneb kahest osast, millest esimene on kolmerealine luuletus silpide arvuga 5-7-5, millest kujunes haiku. Haikai teine osa koosnes kahest 7-silbilisest reast, mille lisas teine luuletaja. Bashō isand Tōdō Yoshitada suri [[1666]]. aastal ja, Bashō vahepealseteoli aastatesellest kohtatraumeeritud onja väheasus infot,elama kuni ta umbesKyotosse. [[1672]]. aastal asussuundus ta elama tollasesse pealinna [[Edo]]sse. Seal pühendus ta luulele ja mõne aasta möödudes sai tuntuks oma lihtsate ja nappide luuleridadega. Varased Basho luuletused 1662-74 olid Teimoni koolist mõjutatud, seda stiili iseloomustavad elegantsed, humoorikad vihjed klassikalisele õukonnakirjandusele, sõnamängud ja vaimukus. Edosse (Tokyo) kolides hakkas tema luules ilmnema Danrin koolkonna mojutusi. Sellel ajal sai temast ametlikult luuletaja, ning ta hakkas looma erinevaid luule tehnikaid toetudes Jaapani ja Hiina klassikalistele tekstidele.<ref>Jane Reichold 2008.Basho the complete haiku.Kodansha International Ltd.Tokyo</ref>
Üks tema kuulsamaid haikusid on 1686. aasta rännakust pärinev luuletus:
