'''Termotuumarelv''', tuntud ka kui '''vesinikupomm''' ja '''termotuumapomm''' on [[massihävitusrelv]], milles kasutatakse relva hävitava jõu saavutamiseks [[termotuumareaktsioon]]i ehk tuumasünteesireaktsiooni, kus kergete aatomituumade ühinemisel ([[tuumasüntees]]) vabaneb plahvatuslikult väga suur kogus [[energia]]t.
[[Termotuumakütus]]ena kasutatakse [[vesinik]]u [[isotoope]] [[deuteerium]]i (²H) ja [[triitium]]i (³H). H-pommVesinikupomm on tavaliselt koostatud kahejärgulisena: [[termotuumalaeng]]u esilekutsumiseks kasutatakse [[uraan-235]] lõhustamise [[ahelreaktsioon]]i tulemusena vabanenud energiat. Raskete [[aatomituum]]ade (uraan-235) või [[plutoonium]]i lagunemine ([[tuumalõhustumine]]) on seega [[aatomidetonaator]]iks, millest saadud energia arvel saavutatakse termotuumareaktsiooniks (²H + ³H → <sup>4</sup>[[heelium|He]] + [[neutron|n]]) vajalik ülikõrge temperatuur (umbes 10 MK) ja rõhk.<ref>Tehnikaleksikon,. Tallinn "Valgus". 1981,Tallinn lk1981. Lk 513, 543</ref>
Termotuumarelva katsetusi on teinud ainult kuus riiki: [[Venemaa]], [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Hiina]], [[Prantsusmaa]] ja [[India]]. 30. oktoobril 1961 lõhkas Nõukogude Liit [[Novaja Zemlja]] polügoonil 50-megatonnise termotuumapommi RDS-220. See on suurim tehislik plahvatus. Pomm kaalus 27 tonni. Selle transpordiks kohandati pommituslennuk [[Tu-95]]. Pomm ei mahtunud lennuki pommiruumi, see riputati lennuki kere alla. Pomm heideti lennukilt 10.,5 km kõrguselt langevarjuga ja lõhati 4 km kõrgusel. Nii jäi pommi kandval lennukil aega eemalduda 39 km kaugusele. Pommitajat saatev vaatluslennuk [[Tu-16]] oli plahvatuse hetkeks jõudnud 53.,5 km kaugusele plahvatuse epitsentrist. Plahvatuse lööklaine tabas TU-95 115 km kaugusel. Piloodid säilitasid kontrolli lennuki üle ja lennuk jõudis tagasi [[Koola poolsaar]]ele, kust see pommiga startis. Tuumaseen ulatus 67 km kõrgusele ja kasvas 95 km läbimõõduni. Saja kilomeetri raadiuses purunesid puumajad, kivimajad kaotasid katused. Plahvatuse lööklaine lõhkus aknaid 900 km ulatuses, aknaid purunes Soomes ja Norras. Plahvatuse jõud oli võrreldav umbes 5-pallise maavärinaga.<ref>[http://nuclearweaponarchive.org/Russia/TsarBomba.html Big Ivan, The Tsar Bomba]</ref> 2020. aasta augustis postitati dokumentaalfilm RDS-220 lõhkamisest [[YouTube]]'i: [https://www.youtube.com/watch?v=nbC7BxXtOlo https://www.youtube.com/watch?v=nbC7BxXtOlo]
6. jaanuaril [[2016]] teatas [[Põhja-Korea]] vesinikupommi katsetusest, kuid seda pole sõltumatud allikad kinnitanud.
