Georg von Tiesenhausen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendused ja parandused
PResümee puudub
1. rida:
'''Georg von Tiesenhausen''' (surnud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1530]]) oli [[Tallinna piiskop]] [[1525]]–1530 ja [[Saare-Lääne piiskop]] [[1527]]–1530.
 
Tiesenhausen pärines [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna vasallide seast. Tema isa oli kas [[Ērgļi]] (''Erlaa'') mõisnik Detlef von Tiesenhausen või [[Vietalva]] (''Fehteln'') isand Christoffer von Tiesenhausen.<ref>[[Leonid Arbusow vanem]], "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert (Fortsetzung)", ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1901'' (1902), lk 124; sama autor, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag", ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1911, 1912, 1913'' (1914), lk 217.</ref> Ta [[immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[1515]] [[Rostocki ülikool]]is<ref>[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100013561?_searcher=9fb830d4-5c99-4157-a252-ee75ed22b062&_hit=4 Andmed Rostocki matrikliportaalis]</ref>, ning sai sealt [[aprill]]is [[1517]] ''[[magister|magister artium]]''<nowiki/>'i kraadi<ref>[http://matrikel.uni-rostock.de/id/400060918 Andmed Rostocki matrikliportaalis]</ref>. Ta oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] [[toomhärra]], [[5. märts]]il [[1523]] on teda teadaolevalt esmakordselt nimetatud [[toompraost]]iks, kellena teda on nimetatud ka 1525. aastal. Lisaks oli Tiesenhausen ka Tallinna toomhärra.
 
17. märtsil 1525 valiti Tiesenhausen Tallinna piiskopiks, paavst kinnitas ta ametisse [[21. juuli]]l 1525; siis oli ta veel ka Saare-Lääne toompraost. [[4. mai]]l [[1527]] valiti ta ka Saare-Lääne piiskopiks, paavst kinnitas ta piiskopkonna administraatorina sama aasta [[20. mai]]l<ref>[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/btisen.html Catholic-Hierarchy andmebaas.]</ref> ning [[30. oktoober|30. oktoobril]] sai ta [[riigivürst]]i regaalid nii Tallinna kui ka Saare-Lääne piiskopina.<ref>Leonid Arbusow vanem. "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert (Schluss)", ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1902'' (1904), lk 71.</ref> Läänemaa rüütelkond andis talle kuulekusvande aga alles [[4. veebruar]]il [[1528]], samal ajal, kui ta laiendas märgatavalt oma vasallide privileege.<ref>''Akten und Rezesse dere livländischen Ständetage, Bd. 3, 1494–1535''. Koost. Leonid Arbusow vanem. Riga: Deubner, 1910, nr 251.</ref>