Alexander Schmidt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 14 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
 
Schmidt lõpetas [[1858]]. aastal [[Tartu ülikool]]i meditsiinidoktori kraadiga. Seejärel töötas ta [[Felix Hoppe Seyler]]i assistendina [[Berliin]]is ja [[Carl Ludwig]]i assistendina [[Leipzig]]is. Aastatel [[1862]]–64 töötas ta Tartu ülikoolis [[füsioloogiline keemia|füsioloogilise keemia]] ja [[füsioloogia]] [[eradotsent|eradotsendina]], [[1864]]–69 dotsendina, olles ühtlasi [[Tartu Veterinaariakool]]i õppejõud. Aastatel [[1869]]–[[1894]] oli ta Tartu ülikooli professor ja füsioloogiakateedri juhataja ([[Friedrich Bidder]]i järeltulijana), [[1877]]–[[1880]] arstiteaduskonna dekaan ja [[1885]]–[[1890]] [[Tartu ülikooli rektor]].
 
Alexander Schmidt lõi maailmakuulsa [[vere hüübimise fermentatiivne teooria|vere hüübimise fermentatiivse teooria]], näidates, et [[fibrinogeen]]i muutumine [[fibriin]]iks on [[ensüüm|ensümaatilise]] protsessi tulemus. Ta nimetas vastavat veel avastamata ensüümi [[trombiin]]iks ja selle lähteainet protrombiiniks. Ta pani hüübimisvastaste süsteemide loomisega aluse [[kliiniline hematoloogia|kliinilise hematoloogia]] ja [[vereülekanne|vereülekande]] edenemisele. Veel uuris ta [[veri|vere]] [[hingamine|hingamis]]funktsioone ja seda, kuidas [[oksüdeerumine|oksüdeerumis]]protsessid muudavad vere värvust.
 
[[1884]] võeti ta Saksa Loodusuurijate Akadeemia [[Leopoldina]] liikmeks.
118 795

muudatust