Erinevus lehekülje "Tekst" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 50 baiti ,  2 kuu eest
Võõrsõnu vähemaks
(Võõrsõnu vähemaks)
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}}
'''Tekst''' ([[ladina keel]]es ''textum'') on kitsamas tähenduses [[kirjakeel]]e piiritletud ja kontsentreeritud [[vorm]]. Laiemas tähenduses võib tekstina mõista igasugust kirjalikku [[informatsioon]]i, veel laiemas tähenduses ei pruugi tekst aga ka mitte kirjalik olla (kultuuritekst).
 
Kirjakeele areng on andnud võimaluse vormistada ja säilitada suulise kultuuri pärandit tekstina. Suur osa ajaloolisest teabest pärineb kirjalikest allikatest.
Teksti olemasolu põhineb [[Kiri (keeleteadus)|kirjal]], mille [[märk]]ide abil on võimalik kodeerida [[foneem]]e, [[silp]]e, [[sõna|sõnu]], [[arv]]e, [[heli]]sid jne. Erinevates kultuurides ja valdkondades on kasutusel erinevad [[märgisüsteem]]id. Teksti üheks olulisemaks omaduseks on [[lineaarsus]].
 
Informatsiooni võimet eksisteerida tekstina nimetatakse [[tekstuaalsus]]eks, mida uurib [[tekstilingvistika]]. [[Robert-Alain de Beaugrande]] ja [[Wolfgang Ulrich Dressler]] on 1981. aastal sätestanud terve rea tekstuaalsusekriteeriume: ühest küljest teksti enda tunnused nagu [[kohesioon]] ja [[Koherentsus (keeleteadus)|koherentsussidusus]] ning teiselt poolt [[kommunikatsioon]]iga seotud tunnused nagu [[intentsioon]], aktsepteeritavus, informatiivsus ja situatsioonilisus.
 
Kohesioon iseloomustab teksti grammatilist ühtekuuluvust: teksti erinevate lausete ja osade keelelised allstruktuurid on omavahel seotud ja loovad tuntava kokkukuuluvuse. Koherentsus iseloomustab teksti sisulist, loogilist seostatust. Kuigi kohesioon ja koherentsus kuuluvad kõige olulisemate tekstuaalsusekriteeriumide hulka, leidub ka erandeid: on olemas tekste, mis koosnevad seosetutest sõnadest või isegi häälitsustest, mis on osaliselt mõistetavad müraks redutseeritud kõlamaalingutena ja mis on tervikuna interpreteeritavad paljukihilistena. Sellist tekstuaalsust esineb näiteks dadaistidel.
4048

muudatust